-Almmuhus-
-Almmuhus-
KULTUVRAVáillaha nuorain gullat dološ juoiganmálle

Váillaha nuorain gullat dološ juoiganmálle

-

-

– Dán áigge luođit sáhttet veahá muittuhit lávlagiid, manadit nu njuolgadit, dadjá eallilan juoigi guhte aitto almmuhan luohteskearru.

Rávnná Biret Ánne/Berit Anne Persdatter Bongo (75 jagi) lea almmuhan «Dološ luohtemuittut» luohteskearru ja nu lea ollašuhttán iežas áigumuša man lea guhká jurddašan.

 – Mun lean álo jurddašan ahte galggašii almmuhit skearru mas leat dološ luođit, ja go mannji vel movttiidahtii mu, de mun mearridin báddet luđiid, muitala Bongo.

 

Agibeaivve juoigan

Bongo muitala ahte son lea juoigan nu guhká go muitá ja su mielas lea suohtas juoiggadit.

Eandalii duddjodettiin. 

– Ovdalaš áigge juige oallugat ja luohti gullui dávjá. Go ovdamearkka dihte vudje herggiiguin, de gullui luohti. Muhto dat mainna lean eanemus luđiid oahppan, lea go áddján lávii juoigat ja dajahallat go leaŋggaid fearrá olggobealde viesu. Lávejin su guldalit ja dieinna lágiin mun de ohppen ja darvehin daid luđiid. Dál juoiggan álo duddjodettiin. 
 

Dološ luođit

Bongo juoigá nu go ieš lohká dan dološ juoiganmálle mielde, go dat dat lea movt son lea oahppan.

Skearrus leat sihke dološ olbmuid ja maiddái dálá, nuorat olbmuid luođit. Muhtin luođit leat 1700-logu loahpa rájes.

Bongo lohká ahte lea erohus dološ juoiganmálles ja luođis, dálá, ođđaáigásaš málles ja luođis. 

– Dološ juoiganmálle lea áibbas earálágan go dálá málle. Dán áigge luođit sáhttet veahá muittuhit lávlagiid, manadit nu njuolgadit. Dološ juoiganmálles ja luođis leat eambbo mohkit, čilge son.

 

 – Nuorat galget juoiggadit

Bongo lohká go dološ luođit dál eai šat gullo nu dávjá, de galggaše nuorat dál oahppagoahtit sihke dan juoiganmálle ja maiddái luđiid.

Ii ge son imaštala manne nuorat eai máhte dien málle. 

– Dan maid eai gula nu dávjá, eai han dan gal máhte oahppat. Mun gal sávan ahte nuorat oahpaše ja válddáše dan divrras árbevieru viidáset. Dat sáhttá váttis leat, muhto go ollu guldala, gal de oahppá.

Nuorat galget juoiggastit, lea su ávžžuhus. 

Son lohká maid ahte ii juohkehaččas lea iežas juoiganmálle, ii ge dan sáhte oktage lohkat ahte ii máhte juoigat. 

– Ii iežas jiena sáhte divvut, dat ferte čuodjat nu go čuodjá.

 

 – Gahčašin bađa ala

Bongo lea searvan oktii Sámi Grand Prixii (SGP) ja soames juoigankonsearttain ja unnebuš lávddiin lea juoigan.

Son lea maid áŋgir guldalit earret eará SGP rádios juohke jagi. Muhto lea gal báiki gos ii juoigga, ii ge loga oba heivvolažžan ge. 

– Girkus mun in juoigga gal, ja jus dan gulašin, de gal gahčašin bađa ala. Doppe gos Ipmilsátni gullo, doppe ii galgga juoigat. 

Son lohká diehtit ahte muhtun olbmot lohket juoigama suddun, muhto su mielas ii leat nu. 

– Ovdalaš olbmot gal muhtumat lohke dat lea suddu, muhto ii mu mielas gal dainna daga maide bahás. Nu guhká go ii ovdamearkka dihte dajahala árvvohemiid. Luđiin han sihke muittaša ja gudnejahttá olbmo gean juoigá. 

 

 – Livččii somá juoiggastit fas

Eallilan juoigi lohká ahte studiobádden manai bures dan rájes go juo álggii, ja lea váldán muhtun jagiid.

Son ii loga áibbas geargan, go Ávvir jearrá leat go viidáset jurdagat juoigamiin. 

– Lei hui suohtas báddet luđiid ja mus livčče ain luođit maid soaittášii somá almmuhit. Dán skerrui lean válljen álkimus ja geahppaseamos luđiid. Gal dat livččii somá juoiggastit fas, lohká vel loahpas. 

Skearrus leat 38 luođi ja buvttadeaddji lea Bernt Mikkel Haglund/Rieban. Sámediggi lea dorjon skearru buvttadeami. 

-Almmuhus-