-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
MAGASIIDNA– Váddáseamos lei čiegadit dán

– Váddáseamos lei čiegadit dán

-

-

Soai leigga bovden gussiid nieiddaska ristejaččaide, muhto gaskan ipmilbálvalusa lonuheigga násteboahkániidda.

– Olbmot ilus speažžugohte gieđaid go de fuomášedje maid moai dál áigo, muitala aitto náitalan áddjá Anton Triumf, vahkku maŋŋil go soai Anne Kari Baltoin náitaleigga Anárjogas.

 

– Hástalus čiegadit

Soai leigga suoli plánen náitalit ođđajagimánu rájes, muhto dan háliideigga čiegusin doallat ja hirpmástahttit gussiid.

Soai leaba ge fárrudan jo guhtta jagi ja sudnos leat maid guokte máná.

– Dán birra eai diehtán eará go Anne Kari váhnemat, báhppa ja Sunniva Juhls, guhte lea ráhkadan násttiid munnuide, čilge Anton.

Son muitala stuorámus hástalussan leamaš nagodit čiegadit dan, maiddái su eamit Anne Kari Balto lohká dan leamaš váttisin.

– Mun sihke illudin ja veaháš ballen ovdalgihtii. Go in lean beassan juogadit dán geainnage de olmmoš dieđus guoddá daid jurdagiid okto, muhto lei hui somá go guossit eai diehtán dán birra ja leimme hui ovttaoaivilis ná dahkat, muitala Anne Kari.

 


SKEALBMA MOJIT: Ipmilbálvalusa álggus ledje Anne Kari guovttos Antoniin ain boalloboahkánat. Dás eai dieđe guossit vuos mii galgá dáhpáhuvvat.
Priváhtagovva: Anne Helene Moeng Saari

Bovdiiga ristejaččaide

Soai muitaleaba hállan náitalit jo máŋga jagi, erenoamážit maŋŋil go mánát šadde.

– Anton dat evttohii ahte ean go moai ná daga, ja go de leimme veaháš hállan dán birra de šattai nu, čilge Anne Kari.

Vahkku áigi de náitaleigga ge, muhto álggos risteheigga iežaska nieiddaža Naia Helene. Go de báhppa lei geargan dainna de jávkkiheigga váhnenguovttos dobbelažžii lonuhit násteboahkániidda, ja de sirddesteigga guokte stuolu áltára lahka.

– De fuomášedje guossit ahte mii dat dál galgá dáhpahuvvat ja šadde hui movttegat, muitaleaba ieža.

 

Dalle go boarrásat gándda risteheigga de geažuhedje ja leaikkastalle sudno fuolkkit ahte seammát dát guovttos náitaleaba vel oktanas.

– Muhto dál eai leat oba hupman ge dien guvlui, eai ge lean oba vuordimin ge dán, čaibmá Anton.

 

Headjadoalut čakčat

Vaikke vihaheapmi dáhpáhuvai seamma beaivvi go sudno nieiddaš ristehuvvui, de eai lean sudnos headjadoalut dalle.

– Mun muitalin doalloviesus ahte dát lea Naia Helene beaivi, ean ge moai hálit oalát suoládit fuomášumi sus. Danne dolle sierra headjadoaluid čakčamánu loahpas, čilge Anton.

Ja nu eaba beasa ge eret dábálaš sámeheajain, vaikke dat lei veahá dat jurdda. Soai leaba oainnat aitto oastán stobu man leaba ođasmahttán ja nu eaba leat astan eabage rásken vuoruhit headjadoaluid.

– Muhto dán gal asttaime, ja ii leat nu divrras dákkár heajaid doallat. Dasa lassin ean háliidan nu olu fuomášumi ovdalgihtii ja ná orui munnuide riekta dahkat. Muhto go de álggiime ráhkadit guosselisttu de oinniime ahte fertejetne gal doallat sámeheajaide. Das ean beasa gal eret, čaibmá Anne Kari.

 

Ii hálit menddo sákka čiŋadit

Olu nieiddat lea mánnávuođa rájes jo smiehttan mo háliidit čiŋadit iežaset náittosbeaivvi ja makkár heajat galget.

– Mun maid lean diehttelasat álot smiehttan gal ahte háliidan náitalit muhto in leat jurddašan ahte galget stuorra doalut ja nu ain. Dasa lassin in leat mun nu «fánna» dien čiŋadeames, in hálit ahte galget sággon nu olu soljjut ahte ii goastta šat ii vázzit ge. Ja nu jurddašan ge maid ahte čakčat go dolle heajaid, de in dárbbaš várra nu sákka čiŋadit, eai adno mielvázzit ja diekkárat. Mun háliidan ieš beassat maid návddašit dan beaivvi ja lihkadit ja dánsut, čaibmá Anne Kari ja lasihastá reaškki:

– Nieiddat han lávejit lohkat ahte náittosbeaivvi besset leat prinseassan beaivái, muhto mun beasan leat prinseassa juohke beaivvi, nu in dárbbaš dušše dan ovtta beaivái dorvvastit.

 


CUMMÁ: Ristejaččat maidda leigga bovden šadde veahá earáláganat. Dás oaidnit lihkolaš bearraša maŋŋil vihaheami. Antona salas lea sudno gánddaš Ole Daniel ja Anne Kari salas ges ristamánná, Naia Helene.
Priváhtagovva: Anne Helene Moeng Saari

Manne soai?

Ja manne de gárttaiga juste soai oktan, Anton ii máhte álggus vástidit iige loga iežas vuordán diekkár gažaldaga, muhto go lea veaháš smiehtastan de boahtá vástádus:

– Mun liikojin Anne Karii juste nu mo son lea, dasa lassin lea son liekkus olmmoš. Ja go mánát šadde de orui maid vuogas náitalit, dadjá son.

Go Anne Karis jearan seamma gažaldaga de ii loga iežas smiehttan dán birra goassege, liikká vástádus boahtá dalán:

– Danne go Anton ii vuollán goassege. Jus mihkkege goassege šattaš lossat eallimis, de sáhtán luohttit dasa ahte son ainjuo ii vuollán. Dasa lassin lea dieđusge čáppat ja maŋŋil go mánáid oaččuime de oidnen vel ođđa beliid sus, maid geažil ráhkásmuvven vel eanet, dadjá Anne Kari.

-Almmuhus-