-Almmuhus-
OĐĐASATUnnit iežat plastihkkageavaheami Kamilla viđain rávvagiin

Unnit iežat plastihkkageavaheami Kamilla viđain rávvagiin

-

-

Jus juohkehaš dahká smávva rievdadusaid plastihkkageavaheami ektui, de jáhkká Kamilla Elene Samuelsen das stuora ávkki. Dás beasat lohkat su buoremus rávvagiid dan dáfus:

Plastihkkanuoskkideapmi lea šaddamin máilmmi stuorámus birasáittan, ja einnostuvvo ahte moaddelogi jagi geahčen lea eanet plastihkka go guolli máilmmi ­ábiin.

Kamilla Elene Samuelsena (18) mielas lea dehálaš unnidit plastihkkageavaheami. 

– Buohkat sáhttet unnidit plastihkkageavaheami juobe veaháš ge. Lea áibbas dárbbašlaš ahte dábálaš olbmot rievdadit dábiid. Eat mii astta vuordit eiseválddiid geat galggaše ásahit birasdoaibmabijuid. Juohkehaš sáhttá váik­kuhit birasgáhttemii, dadjá son. 

Muhto mo sáhttá olmmoš rievdadit iežas plastihkkageavaheami?


PLASTIHKKABUSSET: Norgalaččat geavahit miljárdda plastihkkabusse jahkásaččat, ja dat mearkkaša ahte juohkehaš oastá birrasii 180 plastihkkabusse juohke jagi. Govven: Kila Anti 

1. Ii oastit plastihkkabussiid

Kamilla muitala ahte sin bearaš eai oastte plastihkkabussiid šat.

– Mii oastit daid dušše dalle jus leat nohkkon. Mii geavahit heahkkalastojuvvon bussiid go oastit šattuid ja ruotnasiid.

Son muitala dákkár bussiid leat hirbmat álkin ráhkadit, ja interneahtas lea álki gávdnan heahkkalastinneavvagiid.

 

2. Geavahit borramušskáhpuid

Ii geavahit plastihkaid go páhkke borramušaid.

– Mii páhkket unnit borra­muša plastihkaid sisa, mii geavahit baicce borramušskáhpuid. Sáhttá maid lihtiid siste vurkkodit borramušaid ja gokčat daid n­uppi tallearkkain, muitala Kamilla.


FIEVRRIT: Oallugat ostet čázi ja gáfe. Jus juohkehaččas livččii čáhcebohtal ja gohppu fárus, de gáhttešii luonddu ja unnidivččii plastihkkageavaheami. Govven: Kila Anti 

3. Oastit sierra čáhcebohtala

Dán áigge ostet olusat čáži gávppis, jus mat ovdamearkka dihte leat jođus hárjehallamii dahje eará sivaid dihte fertejit duhtadit goikku.

Dása lea maid Kamillas álkes ráva mainna sáhttá unnidit plastihkkageavaheami.

– Mus lea álo mielde čáhcebohtal. Lean oastán bohttala mii lea ráhkaduvvon stállis ja dat doallá čázi galmmasin 24 diimmu, muitala Kamilla Elene. 

 

4. Geavahit dábálaš niibbiid ja gáffaliid

Dán áigge olbmot mátkkoštit olu, ja nu šaddet maid boradastit feara makkár borranbáikkiin, dahje dohppet mielde biepmu ja borranneavvuid.

Kamilla muitala iežaset bearraša leat heaitán geavaheames borranneavvuid mat leat ráhkaduvvon plastihkas, ovdalii sáhttá geavahit dábálaš niibbiid ja gáffaliid.


MIKROPLASTIHKKA: Olu kosmetihkkabuktagiin lea mikroplastihkka.  Govven: Berit Roald/NTB Scanpix

5. Dárkilit válljet kosmetihkaid

Eanaš olbmot geavahit iešguđetlágan kosmetihkaid, ležžet dal shampoot dahje vuoidasat.

Dáid dáfus sáhttá maid geahpedit plastihkkageavaheami.

Kamilla ávžžuha olbmuid gávppašit vuoidasiid ja eará kosmetihkkabuktagiid main ii leat plastihkka.

 

Eambbo rávvagat

  1. Ale oastte plastihkkabussiid buvddas, geavat lávkka dahje smávva veskkoža.
  2. Oastte ja bora unnit borramušgálvvuid mat leat páhkkejuvvon plastihkaid sisa. Geavat heahkkalastojuvvon busse go gávppašat šattuid ja ruotnasiid.
  3. Páhkke unnit borramuša plastihka sisa, vurkkot biepmuid lihtiid siste.
  4. Unnit biilavuodjima. Biilajuvllain lea olu mikroplastihkka.
  5. Oastte bátneguštá mii lea ráhkaduvvon bámbosis ja oastte bátnegeallasa ja kosmetihkkabuktagiid main ii leat mikroplastihkka.
  6. Ale doidde linssaid hivssetráigái, guolit jáhkket dat lea borramuš.
  7. Ale oastte čázi. Ruovttučáhci lea dearvvašleappot, das lea unnit plastihkka ja lea hálbbit. Fievrrit fárrui čáhcebohttala ja gáfegohpu jus áiggot oastit gáfe.
  8. Ale geavat plastihkkaborranneavvuid.
  9. Geavat filttarbusse go basat biktasiid.
  10. Sirre plastihka vai dat sáhttá geavahuvvot nuppes. 

Gáldu: Luonddugáhttenlihttu

 

 

Unnidan sakka

18-jahkásaš muitala ahte sin bearrašis leat unnidan plastihkkageavaheami sakka. 

Son muitala bearraša maiddái searvat čorgemiidda mearra­gáttis, ja go vulget tuvrraide, de čorgejit ruskkaid. 

– Ovdal lávejedje dušše luonddugáhttejeaddjit čorget rittus, muhto dál servet maiddái earát. Plastihkkanuoskkideapmi lea ­juoga maid oaidnit dál, ja danin jáhkán ahte eatnašat áŋgiruššet dán birasváttisvuođa vuostá. ­Diibmá gávdnui jápmán fális mii lei borran badjel 30 plastihkka­busse, ja jáhkán dát fuomášuhtii oallugiid man vearrái dilli lea, lohká son. 

 

Váibmoášši

Kamilla Elene Samuelsen áŋgi­rušai olu jagiid Finnmárkku Luonddu ja nuoraid searvvis, ja son leamaš sihke fylkka ja Álttá searvvi jođiheaddjin.

Dál lea unnidan áŋgiruššama skuvlavázzima geažil, muhto luonddugáhtten ja plastihkkaunnideapmi leat ain su váibmoáššit. 

– Mátki plastihkkakeahtes servo­dahkii lea ain guhkki, muhto ávžžuhan olbmuid jurddašit man láhkai sidjiide heive unnidit plastihkkageavaheami. Sáhttá nu álki ahte dušše molsu bealljebuhtistansákkiid dahje kosmitihkka­mearkkaid.

 

Ávki áŋgiruššat

Son lohká iežaset vásihit ahte ­márkan maid rievdá go servodat rievdá.

Dál lea olu álkibun šaddan válljet gálvvuid mat leat buorit ­birrasii.

– Borramušbuvddain beassá válljet oastit báberbussiid dahje seahkaid maid geavaha máŋgii, ja dál gávdná eanet šattuid ja ruotna­siid mat eai leat páhkkejuvvon plastihka sisa. Oaidnit maid ahte stuora gáfedagat leat bidjan eret njammanbohcciid ja eará plas­tihkkalihtiid. Jus geavaheaddjit eai livčče áŋgiruššan, de ii livčče gávpe­industriija ge čuovvolan. Gii bat dan lei vuordán moatti jagi áigi, jearrá Samuelsen.    

-Almmuhus-