Unnan čuoika dagaha heajos luomejagi

Maŋemus áiggiid leat davvi-norgalaččat šaddan gierddahallat ollu čoaskásiid ja arvviid, ja liegga geassebeaivvit leat ain vuordimis. Dakkár dálkkit váikkuhit maid lundui ja maŋidit murjjiid ja šattuid láddanproseassaid. Gilvvagárdebargi ja botanihkalaš dutkanteknihkkár Kristian Nyvoll muitala ahte čoaskása geažil ii šatta gal luomi.

— Čoaskkisin náđđu čuoika, ja lea muđui unnán divreaktivitehta go dálkkit bistet. Go eai leat divrrit mat bibmet šattuid, de eai eale šattut. Dát guoská maid luopmániidda; go eai leat čuoikkat mat sahkkehit luomelasttaid, dalle eai oba látta ge luopmánat, lohka son ja joatká:
 — Danne soaitá ge hui heajos luomejahki šaddat, earenoamážit siseatnamiin gos jápmet luomelasttat árabut go mearragáttiin.

_{^{Gilvvagárddebargi Kristian Nyvoll. (Priváhtagovva)}}
 

Idjabuollašat

Muhtun guovlluin Sámis leat moadde buolašgráda leamaš maŋemus ijaid, ja dat maid goddá luopmána, lohká Nyvoll.

 — Luomelasta, mii ii leat vel liđđon, gal sáhttá gierdat temperatuvrraid gitta 0 grádii, muhto lasttat mat leat liđđojuvvon gal jápmet idjabuollašis. Dálá čoaskadálkkiid dihte lea dasa lassin stuorát vejolašvuohta ahte šaddet buolašijat mánnomolsumis suoidnemánus borgemánnui.

Rievssahat dárbbašit divrriid

Maiddái rievssahiidda sáhttet unnán divrrit leat váikkuhussan. Rievssatbivdui servet olbmot áŋgirit dáppe davvin, ja čavčča rájes njukčamánnui lea lohpi bivdit rievssahiid.

 — Lea dieđus veahá vahát go unnán divrrit leat. Árra geasi lei bivvalet ja eambbo divrrit go dál, ja go rievssatmonit čivge árabut dán jagi, de šaddá gelddolažžan oaidnit lea go das leamaš váikkuhus čivggaid šaddamii dan ektui go dál leat nu unnán divrrit, lohká FeFo luondduhálddašeaddji Even Borthen Nilsen.

 

Ii jáhke rievssahiid vátnut

Láhpoluobbala duottarstobu eaiggát, Ole Henrik Gaino, ii gal jáhke heajos dálkkiid rievssatloguide váikkuhit.

— Lean goit álo oaidnán ahte leat liikká valjit rievssahat ja rievssatmonit vaikko lea ge čoaska geassi leamaš, ja rievssatbivdit nai bohtet liikká. Muhto guossit gal vátnot čoaskásis, go eai leat luopmánat ii ge dalle biva oaggut ge, dadjá Gaino.
 

Váttis goikadit suinniid

– Muhto muđui eai čuoza heajos dálkkit návetdollui, lohká boanda Jørn Suhr.
 

^{_{Álttá boanda Jørn Suhr. Govven: Alice Balto (vuorkágovva)}}

Álttá boanda Jørn Suhr ii gal bala čoaska geasi váikkuhit iežas návetdollui.

— Dássážii eai leat čoaskásat vahágahttán moktege mielke- dahje biergobuvttadeami. Lea buorre guohtundilli, ja eallit manne árrat guohtut. Mus gal lea doaivva ahte šaddá buorre ealáhat dán geasi.

Sávvá fierttuid

Suhr sávvá gal fierttuid ja goikásit ilmmi, go dalle lea buoret buvttadit goikesuinniid main lea buorre kvalitehta. Arvedálkin sáhttá dat šaddat váddásit:

– Vai galgá sáhttit goikadišgoahtit suinniid, ferte vuos goike ilbmi leamaš beannot vahkku, muhto vaikko vel bistet ge arvedálkkit, ferte goitge buoremusa geahččalit dahkat juoga ládje das nai, loahpaha Suhr.
 

Čállán: Inger Marita Bals ja Risten Biret Elle Eira