Åarjelhsaemien Teatere lea dáid beivviid Hedda-beivviin Oslos čájeheame bihtá «Tjidtjie»
Åarjelhsaemien teatere produseanta Leammuid Biret Ràvdnà lohká sidjiide stuora gudnin go leat beassan Hedda-beivviide «Tjidtjie» bihtáin.
– Mii leat nu unna teáhteraš. Dát addá midjiide stuora vejolašvuođa čájehit oaivegávpogii ja eará teáhteriidda min muitalusaid. Lea maid dakkár fáttás mii lea áigeguovdil ja maid mii háliidit ja dovdat dárbbu čájehit earáide. Lea hui somá ja dehálaš ahte beasaimet vuolgit, dadjá Leammuid Biret Rávdná Ávvirii ja lasiha dát mátki lea dušše nubbi dahje goalmmát mátki sis Osloi.
Internáhttamáná ohcaleapmi
Go gullá internáhtaid birra, de dávjá smiehttá dáruiduhttinpolitihka. Muhto dát čájálmas čájeha eará beali, ahte mánát biddjoje internáhtaide oahppat sámevuođa ja sámegiela maŋŋel garra dáruiduhttima.
Bihttá lea guđajahkásaš nieiddaža birra gii biddjo internáhttii, guhkás eret váhnemiin, guhkás earet eatnis, mii lea «tjidtjie» lullisámegillii.
Produseanta čilge dat lea áibbašeami birra ruoktot ja váhnemiidda, muhto maid olmmáivuođa ja oktavuođa birra.
Čiegaduvvon historjá
Čájálmasa mánusa leat čállán jearahallamiid vuođul sihke mánáiguin ja váhnemiiguin geat dán vásihedje.
– Jáhkán mii fertet hupmat dan birra mii ii hubmojuvvo, ja mii fertet muitalit dan maid leat čiegadan, čállá manusčálli ja rešissevra Ane Aass preassadieđáhusas.
Lulli-sámi juoigi
«Tjidtjie» lea sis ovttasbargu Rohde Aass produksjoner ja Turnéteatret Trøndelágas.
Lullisámi teáhteris lea fárus juoigi, Charlotta Kappfjell, sii maid lágidit dán bihtá.
Muđui leat neavttárat ja musihkkár luođubargit. Vuosttaščájalmas lei juo diibmá Olavsfest beivviin Troandimis, ja lea maid čájehuvvon kultuvrralaš skuvlaseahka čájalmasmátkkis ja Vinterlys doaluin.
Beaivváš maid doppe
Heddabeaivvit lea lávdedáiddafestivála mii dál lágiduvvo nuppes, ja mannan bearjadaga rájes gitta sotnabeaivái (geassemánu 8.-17.b) čájehit 30 iešguđet teáhterásahusa badjel 40 bihtá Oslo lávddiin. «Tjidtjie» lea odne ja ihttin Det Norske Teatret lávddis.
Beaivváš Sámi Našunálateáhter čájeha ges «Áillohaš» bihtá lávvordaga 16.beaivvi seamma lávddis. Sotnabeaivvi juhket vel Heddabálkkášumi.