-Almmuhus-
OĐĐASATUlrika Louisa Snowdon - Šiela 2. evttohas Viesttarmeara válgabiirres

Ulrika Louisa Snowdon – Šiela 2. evttohas Viesttarmeara válgabiirres

-

-

Válgabiire: Viesttarmearra

Bellodat: Šiella

Namma: Ulrika Louisa

Ahki: 20

Siviiladilli: Singel

 

 

Bargu ja oahppu

 

Maid don barggat dál ja makkár barggut leat dus ovdal leamašan? Makkár oahppu lea dus?

 

– Mun studeren allaskuvllas dán áigge. Mus leat leamaš olu iešguđet barggut, guollerusttegis guossoheaddjin ja buhcciidruktui.

 

Eatnigiella/ giella

 

– Dárogiella.

 

 

Politihkalaš duogáš

 

Guđiid bellodagaid leat don ovddastan? Leat go leamašan sámediggeáirras?

 

– Lean njeallje jagi politihkket, muhto vuosttaš geardde listoevttohas.

 

 

Váibmoáššit

 

Makkár áššiide áiggut bidjat fokusa?

 

– Mun áiggun fokuseret mánáide ja nuoraide. Mánáid ja nuoraid gaskkas lea olu mainna sáhttá bargat, nu go sámegieloahpahusa oažžut doarvái buorren miehtá Norgga.

Sámi mánáin galgá leat oadjebas bajásšaddanbiras ja skuvlajahki Sámis. Olmmoš galgá sáhttit oaidnit, gullat ja lohkat sámegiela juohke beaivvi olles Norggas.

Váikkuhit ahte Sámi allaskuvla sihkkarastá ja ovdánahttá iežas oahppofálaldagaid ollesáiggis, oasseáiggis ja gáiddusoahpahusas.

Sámi alit oahppu ja dutkan galgá leat Norgga buoremus.

Muhto maiddái dearvvasvuohta mánáin ja nuorain. Juohke sámegielat mánná ja nuorra oažžu dan veahki maid dárbbaha iežas gillii.

Psyhkalaš dearvvasvuohta čuohcá enet ja eanet olbmuid ja šaddá eanet ja eanet tabun. Mun áiggun fokuseret dasa ja normaliseret dan eambbo.

Bidjat eambbo fokusa veahkaváldimii, hárdimii, deprešuvdnii ja feara makkár sivaide maid birra eai huma, muhto maid čuhcet eambbogiidda go mii doaivut.

Mun áiggun earret eará leat veahkkin miellaguoddohábmenbarggus veahkaváldima vuostá. Loktet dan Sámis ja normaliseret dan Norggas.

Joatkit bargguin oažžut eanet galbbaid sámegillii. Erenoamážit Lofuohtas, mii lea mu ruovttubáiki, muhto ii leat vel ožžon daid, seamma Viestterállasis.

Seailluhit sámi kultuvrra ja árbevierui. Diekko áiggun earret eará fokuseret gievrudit sámi museaid doaibmavuođu, vai sii sáhttet hálddašit, ođasmahttit, gaskkustit ja dutkat materiála ja eahpemateriála kulturárbbi.

Addit buoret, oadjebas sámi vuorrasiidfuolaheami. Sihkkarastit buori gelbbolašvuođa, vai sáhttá addit buoremus lágiin veahki.

Sihkkarastit vuođđoealáhusaide sihkkaris boahtteáiggi.

Dá leat dušše unna oasáš maid áiggun fokuseret.

Sámi politihkka lea mu váimmu lagamusas ja boahttevaš áigodagas áiggun fokuseret máŋgga fáddái ovdalii go dušše oktii. Go loahpa loahpas de áiggun bargat vai lea buoret Sápmi.

 

Mii lea du mielas eanemus hástaleaddjin man Sámediggi ferte čoavdit čuovvovaš áigodagas?

 

– Sámedikkis lea beare unnán dadjamuš.

 

Čilge manne/manne eai galggaše minerála- ja ruvkefitnodagat oažžut lobi ásahit ja álggahit doaimmaid sámi guovlluin?

 

– Sáhttá oažžut lobi ásahuvvot jus ii gáržžit sámi ealáhusaid ii ge leat áitta birrasii.

 

Čilge doaibmá go dálá boazodoallopolitihkka vai ii. Mii šaddá deháleamos ášši mii guoská boazodollui čuovvovaš áigodagas?

 

– Areálagáhtten boazodollui.

 

Eanandoallu, movt sáhttá Sámediggi dahkat sihkkarastin dihte ahte nuorat sáhttet joatkit ealáhusas/ álgit ealáhussii?

 

– Ruhtadeapmi ođđa investeremiidda.

 

Mii lea dat stuorámus hástalus guolástusealáhusas Sámis? Maid sáhttá Sámediggi dahkat nu ahte dat unnimus doalut maid sáhttet birgejumi viežžat guolásteamis?

 

– Earit privatiserejuvvojit riddo- ja vuotnaguolásteddjiin stuora skiippaide ja guolli ii reidejuvvo riddoguovlluin, muhto Ásias. Ii leat árvohuksen doppe gos guolli goddo.

Ferte čielgasit politihkalaš deaddu vai riddo- ja vuotnaguolásteaddjit ožžot eambbo eriid.

 

Sámegielat, movt berre Sámediggi láhčit dili nu ahte nannejuvvojit čuovvovaš áigodagas?

 

– Sámediggi sáhttá bargat politihkalaččat buoridit dárkkisteami ahte sámi vuoigatvuođat doahttaluvvojit. Sámediggi lea eambbo go doarjjaeiseváldi. Sámediggi lea vuosttažin politihkalaš orgána mii sáhttá deattu bidjat ahte galget rievdamat geavvat servodagas.

 

Makkár ođđa bargosajiid lea dehálaš vuoruhit čuovvovaš áigodagas?

 

– Kultur- ja luonddubargosajit ja turisma mii ii dagat soahpatmeahttunvuođa sámi geavahemiid ja vuoigatvuođaguddiid gaskka, nu go boazodoalu ja meahccegeavaheami.

 

Guđe ášši lea čuohcan dutnje eanemusat ja manne?

 

– Dán gal in sáhte vástidit, ii leat dušše okta ášši mii čuohcá munnje.

 

Beroštumit

 

Makkár astoáigedoaimmat leat dus?

 

– Mátkkit, mátkkoštit, biillain vuodjit, sosiála, dánsut ja musihkka.

 

Mii lea dat stuorámus maid leat vásihan eallimis?

 

– Lean vásihan olu stuora vásáhusaid eallimis. Muhto earret eará go válden sámevuođa ruovttoluotta ja fárrejin Guovdageidnui. Jus in livčče dan dahkan, de in livčče dán dál čállimin. Go ledjen vihabiiggáš eatni heajain ja go ožžon unna oappáža/vieljaža leat muhtin dain stuorámus vásáhusain mat mus leat.

 

Maid dagat go áiggut vuoiŋŋastit?

 

– De vuolggán várrái dahje čáhcegáddái. Guldalan musihka dahje vánddardan luonddus.

 

Gii lea du stuorámus ovdagovva ja manne?

 

– Mu stuorámus ovdagovva lea eadni. Eadni lea mu buoremus olmmái ja eadni, ja mu stuorámus ovdagovva.

Son lea nissonolmmoš geasa álo riŋgen oažžut rávvagiid ja ráđiid. Son lea dat geas álo leat jierbmás sánit. Son doarju mu ja doarju mu ovddos guvlui álo. Oalgi man vuostá sáhtán čierrut dahje oažžut buorrestaga. Dát nissonolmmoš lea čađabuorre olmmoš, buohkaiguin su birrasis. Su ii goasse oainne suhttan. Dát nissonolmmoš lea addán munnje buriid árvvuid maid lean váldán mielde eallimii, árvvut maid leat agibeaivve giitevaš go mus leat. Árvvut mat leat oahpahan mu oaidnit dehálašvuođa diŋggain ja eambbo árvvus atnit buot mii birrasis lea. Eadni lea mu stuorámus oadjebasvuohta eallimis.

Eadni lea son gii álo lea das. Buot maid son olle ovtta beaivvis. Buot maid son dadjá ja buot maid nagoda. Jus goasse nagodan šaddat veaháš dego eadni, de lean agibeaivve giitevaš. Go dus lea ovdagovva dego eadni, de fertet vanahit aivve iežat buori maŋŋái.

-Almmuhus-