-Almmuhus-
OĐĐASATTraumat biste guhká 

Traumat biste guhká 

-

-

Siviilaservodat gillái máŋgga láhkai maŋŋá. Dát ii heivehuvvon kollektiivva muitui maŋŋá nuppi máilmmisoađi.

Finnmárkku ja Davvi-Tromssa viesuid boaldin ja bággoeváhkkui bidjan lea váikkuhan bistevaččat politihkalaš integrašuvdnii dahje heiveheapmái. Nu čájehit njealji Tromssa ja Bergen universitehta dutkiid bohtosat mat áiddo leat álmmuhuvvon áigečállagis: Tidsskrift for samfunnsforskning, čállá UiT – Norgga Árktalaš Universitehta. 

Dutkit Marcus Buck, Joakim Aalmen Markussen ja earát čájehit mo válgasearvan Stuorradiggeválggaide ja mo Bargiidbellodaga doarjja geahppánii boldojuvvon gielddain eará davvi-norgalaš gielddaid ja riikka ektui maŋŋá 1945.

Duhtameahttunvuohta politihkalaš meannudeapmái

Dutkit čájehit mo soađi bilideamit ja mo dat leat váikkuhan gillájeaddjiid eallimii, lea váikkuhan negatiivvalaččat  Bargiidbellodahkii easkka 1970-logus. UiT dutki Joakim Aalmen Markussen lohká dán heajus váikkuhusa sáhtte čilget go olbmot ledje duhtameahttumat mo Norgga eiseválddit meannudedje roasu, viesuid boaldima ja traumaid badjelgeahččama, go eai heivehan dan Norgga kollektiivva muitui nuppi máilmmisoađi birra. 

Erohus gielddaid gaskka

Markussen čállá 30 proseantta buot mii biliduvvui soađi áiggi, biliduvvui davvin. Birrasii 75.000 olbmo fertejedje guođđit buot maid oamastedje ja sii dolvojuvvo bákkus máttás. 

– Ain oaidnit rájá mii manná gaskal daid gielddaid gos bolde visot ja daid maid eai boaldán. Dan ahte olbmot behtohalle ja earduduvvo, sihke tuiskka ja norgga eiseválddiide, diehtit mii bures. Muhto guhkesáiggi váikkuhusaid birra eat dieđe nu olus. Eatnašat fertejedje hálddašit iežaset čiekŋalis traumaid nu bures go sáhtte.  Lei menddo lossat dan birra hállat ja olusat jávohuvve, lohká  Aalmen Markussen.

Traumat ellet viidáseappot

Dutki oaivvilda ahte orru leamen čielggas soađi ilgadis dáhpáhusain leamaš ja leat ain stuorra váikkuhusat Davvi-Norgii.

– Erenoamážit guoská dát boldojuvvon gielddaid iešgovvii. Traumat leat mannan čiekŋalabbot go mii ovdal leat diehtán ja dat ožžot stuorra politihkalaš váikkuhusaid, lohká Markussen.

Dutki oaivvilda nuppi máilmmisoahti váikkuha ain. Vaikko lea menddo maŋŋit čállit Norgga soahtehistorjjá, de lea ain vejolaš bidjat stuorát beroštumi ja áddejumi dáid Davvi-Norgga dáhpáhusaide. Dat leat dehálaččat dán guovllu identitehtii ja maiddái go dát guovlu lea dehálaš stuorraservodahkii. Dát dutkamuš čájeha ahte maŋimuš soahtedálvvi traumat leat olbmuide ásaiduvvon ja maŋit buolvvat leat daid árben.

– Maŋit buolvvat ledje eambbo eddon guovddášeiseválddiide go vuosttaš buolva, nu mo min gáldut čilgejit. Soahtehistorjjálaččat lassánii kritihkka guovddášeiseválddiid vuostá 1970-logus, lohká  Markussen.

Dutki lohká dát ii leat dušše soahtehistorjjálaš vuosteháhku dan máttanorgalaš soahtehistorjái, muhto go vásihedje stuorraservodaga badjelgeahččanvuođa.

-Almmuhus-