Servodatberošteaddji ja sámi áššiid ovddideaddji Tore Bongo eret vádjolii borgemánu 27. beaivvi Hámmárfeastta buohcciviesus.
Servodatberošteaddji ja sámi áššiid ovddideaddji Tore Bongo eret vádjolii borgemánu 27. beaivvi Hámmárfeastta buohcciviesus.
Okta áŋgireamos Álttá-akšunisttaid njunnošiin, Dure Iŋggá Dure, Tore Bongo, vádjolii eret sotnabeaivvi borgemánu 27. beaivvi 2017. Son lei máŋga mánu giksašuvvan váibmodávddain ja dávdda geažil jámii Hámmárfeastta buohccivissui.
Tore Bongo lei eará akšunisttaid searvvis Álttá-akšuvnnas ja lei maid Sámeálbmot Bellodaga ja NSR ovddeš politihkkár ja lei maid máŋganuppelohkái jagi Álttá Sámiid Searvvi jođiheaddjin.
Tore šattai 65 jagi boarisin, ja sus lei ovttasássi ja bárdni.
Tore Bongo hávdáduvvo Álttás, Joganjálmmi girkus disdaga, čakčamánu 5. beaivvi dii. 13.00.
Govven: Tor Kjetil Kristoffersen (Vuorkágovva)
Sus lei jáhkku sámevuhtii
Tore Bongo riegádii guovvamánu 3. beaivvi 1952 Álttá gos bajásšattai.
Son lei 16-jahkásaš go fárrii Kárášjohkii vázzit skuvlla. Odd Mathis Hætta lei dalle, 1970:s, Ságát aviissa doaimmaheaddji.
Son muitala ahte Tore čálii dalle divttaid sámegillii aviisii, ii lean nu dábálaš dan áiggi ahte olbmot čájehedje sámevuođa ja maiddái čálle sámegillii.
Dat lei su vuosttaš oahpásnuvvan Toriin, ja dalle son fuomášii juo ahte son lei erenoamáš olmmoš. Moadde jagi golle ja gárttai nu ahte sihke Tore ja Odd Mathis fárriiga Áltái.
Doppe beasaiga goappašagat Álttá Sámiid Searvvi stivrii ja doppe jotkkii sudno ovttasbargu ja buorre oktavuohta.
Odd Mathis Hætta muitala ahte Tore Bongo barggai hui viššalit sámi áššiiguin ja sus lei jáhkku sámevuhtii. Son háliidii ahte sámi vuoigŋa galggai ceavzit ja daid áššiiguin son barggai agibeaivvi.
– Son lei hui viššal bargat áššiiguin, earenoamážit sámi áššiiguin. Dien áiggi lei olu vuostebiegga sámi áššiid dáfus, muhto Tore ii vuollánan goasse, muitala Odd Mathis.
Politiijat válde sudno gitta
Rávdná Anti muitala ahte son oahpásnuvai Tore Bongoin vuosttaš háve NSR riikačoahkkimis 70-logu álggus.
Áiggi mielde sudno oktavuohta jotkkii ja Álttá-akšuvdna lei okta dain áššiin mas sudnos lei lagas ovttasbargu. Rávdná muitala ahte soai Toriin huksiiga ovttas earáiguin leairra gos de ceggiiga sámi áššiid, nu go Álttá-akšuvnna.
Rávdná muitala ahte dohko čoagganedje áiggi mielde eambbogat, earret eará Mikkel Gaup ja Mihkkal Mázes.
Tore Bongo ja Rávdná Anti oruiga ovttas goađis Sávvonis ja son muitala dan háve leigga soai Toriin vázzán badjel vári Savvonii ja politiijat válde sudno gitta.
Guovddáš olmmoš Álttás
Tore Bongo lei dehálaš olmmoš Álttás, earenoamážit sámi servodahkii. Son lei nuppelohkái jagi Álttá Sámiid Searvvi jođiheaddjin ja maiddái stivrras máŋggaid jagiid.
Son dovddai olu olbmuid ja lei láidesteaddji oallugiidda. Tore Bongo lei okta dain vuosttaš sámegieloahpaheddjiin Álttás.
Brita Julianne Skum muitala ahte Álttá Sámiid Searvvis son oahpásnuvai Tore Bongoin. Son govvida Tore hui liekkus ja vuogas olmmožin geas lei stuora ovddasmoraš sámegielat mánáide.
Tore Bongo háliidii ahte sámegielat mánát galget oažžut dan oahpahusa maid leat geatnegahtton oažžut ja soai barggaiga ge Britain ovttas ovddidit sámegiela Álttá skuvllaide.
– Tore Bongo váikkuhii olu mánáid beroštišgoahtit sámegielas ja sámevuođas. Báikenamat ledje maid sutnje dehálaččat ja son oahpahii viidásit olu sámi báikenamaid, muitala son.
Brita muitala ahte son lei sidjiide láidesteaddjin, sihke gielalaččat ja politihkalaččat.
Politihkkii gitta maŋemus beaivái
Tore Bongo beroštii politihkas ja politihkkii gitta maŋemus beaivái. Vahkku ovdal go vádjolii de lei son NSR ovddasteame Álttás.
Silje Karine Muotka, gii ovttasbarggai suinna sihke Álttá Sámiid Searvvis ja NSR:s, muitala ahte Tore Bongo áŋgirušai buohcciviesu áššis ja áiggui searvat ráidovázzimii Álttás, muhto dađi bahábut ii šaddan nu go son lei dalle juo sáddejuvvon buohccivissui.
Muitaluvvo ahte Tore Bongoi lei dehálaš movt sii galge bargat dainna áššiin ovddas guvlui ja sávai lihku áššiin viidáseappot.
Galggai náitalit
Silje Karine muitala viidásit ahte maŋemus áiggi soai gulahalaiga measta juohke beaivvi. Sutnje attii buori dovddu oaidnit ahte sus lei nu buorre mokta ja ahte ain beroštii olu áššiin, nu go politihkas.
Silje Karine ja Nils Mikkelsen Utsi finaiga Tore luhtte beannot vahkku ovdal go eret vádjolii. Tore lei muitalan ahte son galggai náitalit, go son lei gávdnan dan stuora ráhkisvuođa.
Son lei rámis ja čájehii sudnuide suorbmasa man moarsái lei addán.
Silje Karine muittaša daid buriid muittuid ja lohká sutnje buorren dovdun go beasai dan suinna ovttas vásihit ja ahte lei buorre oaidnit dan movtta mii sus lei.
– Mis lea stuora moraš dál ja báhcá guorosvuohta Tore maŋis man dáidá váttis deavdit, loahpaha Muotka.
