-Almmuhus-
OĐĐASATTeáhteris heaggavárálaš bargodilli

Teáhteris heaggavárálaš bargodilli

-

-

Guovdageainnu suohkana váldosuodjalanáittardeaddji lea steŋgen Beaivváš Sámi Našunála teáhtera čájálmassála kulturviesus, danne go doppe lea heaggavárálaš leahkit guohpa geažil mii lea leavván miehtá visti.

Nu ii čájehuvvoge Beaivváža bihttá Gába, mii galggai otne Guovdageainnus kulturviesus. Suohkana váldosuodjalanáittardeaddji Svein Ole Sandvik lohká vistti lea guhppon máŋga sajis ja gohčoda visti dili katastrofan.

– Gal dat lea nu heajos dilis, ja jus doppe orru guhkit áigge ja vuoigŋa guohpaáimmu de gal buohccá, ja vearrámus ahte dainna sáhttá jápmit maid, nu ahte dat lea heaggavárálaš vistti. Mu ledjen doppe logi minuhtta ja ii lean eahpádusge ahte dan fertii giddet, lohká son.

 

(Ášši joatká gova vuolabealde)


Beaivváža teáhterhoavda Rolf Degerlund ii dieđe guhka beassa  dán kantuvrras leahkit go dat soaitá maid giddejuvvot.

 

Eahpesihkkaris dillái

Beaivváža hoavda Rolf Degerlund sidjiide mearkkaša ahte sii bálkestuvvot ruovttus olggos, muhto dat ii lean ovttage beaivvi beare árrat.

– Mis ii leat sadji gos galgat leahkit dál, go leat gidden čájálmassála, váldolanja ja gievkkana ja in dieđe guhka beasan munge dán kantuvrras leahkit go dat soaitá maid giddejuvvot. Vaikko lea eahpesihkkaris dilli mis dál, de goitge lea buorre go vistti giddejuvvo, go mun in hálit inge sáhte váldit ovddasvástádusa ja dohkkehit ahte min bargiide ja min gehččiide galgá čuohcat dearvvašvuhtii leahkit dáppe, lohká son.

(Ášši joatká gova vuolabealde)


Kulturviessu golgá máŋggasajis ja šaddet čáhceskáluiguin duostut čázi.

 

Ii vejolaš divvut

Jan Öqvist, gii lea scenagráfa beaivvážis ja lea maiddái arkiteakta, lohká su arkiteaktabarggus bearráigeahččá ahte vistiin ii galgga leahkit lávttas, ja siste galgá buorre áibmu.

– Mii gulaimet go čáhci golgá ja go gaikkuimet siste ovtta dáhki de ledje skoađđasat áibbas njuoskasat ja sáhtiimet oaidnit sihke vilges ja čáhppesguohpa. Lea oba duođalaš go lea ollen huksehusstruktuvrra duohkai, ja de ii leat šat ávki viggat goikadit ja divodit. Sáhttá doaivut ahte lea divvumis, muhto dan vistái lea beare maŋŋit, go dat gal lea dego eanangeallir. Lea áigi ahte Sámi našunála teáhter oažžu ođđa visti, go dan gal ánssáša, lohká Öqvist.

(Ášši joatká gova vuolabealde)


Čáhci golgá čađa dáhki, ja dákkár lákta biras gilvá guohpa, čájeha Öqvist.

Ođđa teáhtervistti dál

Degerlund lohkáge dieđahan suohkanii gii eaiggáda visti ja sámediggái dálá dili birra, iigo gávdnošii čoavddus go ii leat šat dohkálaš leahkit dáppe kulturviesus.

– Mii leat Beaivváža bealis ákkastallan oba guhká ahte dárbbašit ođđa visti, ja dat gidden lea ágga mii muitala dál leat geahčai ollen. Dat lea dohkketmeahttun ja ii leat ii gažaldatge ahte dál ferte dáhkkot mearrádus ođđa visti Beaivvážii, jus juo galgat guoddit našunála teáhter nama, lohká son.

 


Dál ferte dáhkkot mearrádus ođđa visti Beaivvážii, go ii leat šat dohkálaš leahkit dáppe kulturviesus, lohká teáhterhoavda.

 

-Almmuhus-