-Almmuhus-
OĐĐASATSuohkanis «dårlig» sámegiella

Suohkanis «dårlig» sámegiella

-

-

Guovdageainnu suohkan lea sádden buot viesuide reivve, mas dieđihit ahte ruhttejeaddji boahtá. Sámegillii čállon reive álggahuvvo gielain mas measta juohke nubbi sátni lea dárogillii.

Oahpaheaddjestudeanta ja sámegiellaberošteaddji Mikkel Rasmus Logje fertii veaháš bohkosit go logai reivve mii suohkanis bođii ruhttema birra. Ii fal dan dihte go ruhtten lea nu somás ášši, muhto reivve giellageavaheami dihte.

Gávdnojit sámegillii

Logje lohká vaikko son anii reivve suohtasin, de lea das maid duođalaš bealli.

– Lea šállošahtti go almmolaš ásahusas leat nie ollu meattáhusat reivves mii manná buot viesuide suohkanis, lohká son.

Logje maid oaivvilda ahte juste daid sániid maid suohkan lea čállán dárogillii ii livčče dárbbašan čállit dárogillii, go dain gávdnojit juo sámegiel sánit.

– Vaikko hupmangielas sáhttet lohkat «fejjár», de lea das sámegiel sátni, namalassii ruhttejeaddji, lohká son.

Ii áiggo cuiggodit

Son jáhkká meattáhus lea jurdilmeahttunvuođain dahkkon, ja oaivvilda dat lea hui bahá ahte hupmangiela sánit sáhttet cieggat čállingillii.

– Mun ipmirdan ahte buohkat sáhttet vearrut čállit, inge áiggo ovttage cuiggodit, go maiddái mun ieš maid láven ribahit sehkket gielaid. Munnje, gii áiggun oahpaheaddjin šaddat, ja mu boahttevaš ámmáhis šattan munge almmolaš bargin, de lea hui dehálaš jurddašit giellageavaheami go mánáiguin ja nuoraiguin galgá bargat, lohká son.

Prográmma mearrida

Guovdageainnu suohkana bálvaluskantuvrra bargi Maia Hætta muitala sivva manne reivves lea vahkkobeaivi ja mánnu dárogillii, lea danne go prográmma, mainna ráhkadit reivve, ii máhte sámegiela.

– Suohkanii sáhttá leat hástalussan go prográmmat maid mii geavahit eai dovdda sámegiel bustávaid. Jus geahččá stuorit perspektiivvas, de lea sámegiella oba unni ja prográmmabuvttadeaddjit eai álo beroš heivehit nu ahte sámegillii doaibmá, lohká son.

Manne geavaha suohkan «fejjár» sáni, iige «ruhttejeaddji», go dan ii várra dihtorprográmma mearrit?

 – Ollu jagiid áigi evttohii giellakantuvra ahte galget gohčodit ruhttejeaddjin, muhto bálvalusa bealis oaivvildedje dalle ahte guovdageaidnulaččat eai dovdda dien sáni ja danne gohčoduvvo «fejjárin». Muhto jus dál čájehuvvo ahte olbmot háliidit dan gohčoduvvot ruhttejeaddjin, de sáhttit árvvoštallat rievdadit dan, lohká son.

-Almmuhus-