-Almmuhus-
OĐĐASATSundi ávžžuha ráđđe­husa doalahit dálá duopmostuollo­vuogádaga

Sundi ávžžuha ráđđe­husa doalahit dálá duopmostuollo­vuogádaga

-

-

Sis- ja Nuorta Finnmárkku diggegotti sundi  Finn-Arne Selfors evttoha doalahit dálá  duopmostuollostruktuvrra, muhto árvala máhcahit Porsáŋggu gieldda ruovttoluotta sin háldui ja ásahit sin diggegotti dego suodjalandiggin sámi áššiide miehtá riikka.

Diibmá cuoŋománu 26.b. 2021 bođii ođđa duopmostuollostruktuvra ja dan oktavuođas ásahuvvui Sis- ja Nuorta- Finnmárkku diggegoddi ođđa diggeriektin gos riektebáikkit leat Čáhcesullos ja Deanus. Maŋŋel go válljejuvvui ođđa ráđđehus ja sin Hurdals-julggaštus bođii, de lea Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeantta árvalan ođđasit ásahit dan ovddeš duopmostuollostruktuvrra.

Gulaskuddanáigi lea dievvan ja dan oktavuođas lea Sis- ja Nuorta- Finnmárkku diggegotti sundi Finn-Arne Selfors ja hálddahusjođiheaddji Kari Mette P. Foslund addán cealkámuša mas dáhttot ráđđehusa doalahit dálá struktuvrra ja oppalaččat joatkit dainna ođđa struktuvrrain.

«Dan vuođđudit go dat sihkkarastá viidosaš ja nana fágabiire ja fleksibilitehta gaskal riektebáikkiid ja dat addá maid buoret resurssaávkkástallama», čállá sundi ja hálddahusjođiheaddji cealkámušas maid leat sádden Justiisa- ja gearggusvuođadepartementii.

Loga maid:
Ii hálit šaddat mini-duopmostuollun

Addá heajos vuođu nannet

Sundi Selfors čujuha ahte ovdal go časke oktii dan guokte diggegotti de vuhttui ahte ledje unnán áššit mat bohte diggái. Son dadjá ahte dasa sáhttá leat sivvan dat go álbmotlohkku lea njiedjan ja álbmotstruktuvra lea rievdan. Stuorebuš áššit mat dalle ledje diggegottis bohte gielddain gos lei kapitálageafivuohta ealáhusas. Jus dál ásahit fas ođđasit dan ovddeš diggegotti, de dat addá heajos vuođu nannet duopmostuolu fágabirrasa ja resurssaid. Son čujuha maiddái leat váttisin duopmáriidda Sis-Finnmárkku diggegottis johtit eará duopmostuoluide meannudit áššiid main lea sámi áššečuolbma. 

– Ovddeš Sis-Finnmárkku diggegoddi lei menddo smávva duopmostuollu ja dat lei menddo rašši, doppe lei dušše okta fágaduopmár ja guokte duopmárfámohasa. Dat šaddá menddo unna biras, ja dat lea dárbu nannet diggerievtti nu ahte lea vejolaš maiddái váldit áššiid eará sajiin. Go lea smávva duopmostuollu de lea maid váddáset sirdit áššiid midjiide go dat rihkku dan soaittáhatprinsihpa ja ii ge galgga sirdit áššiid dihto duopmáriidda go das sáhttá šaddat dakkár bealálašvuođa gažaldat, lohká Selfors.

Máhcahit Porsáŋggu ruovttoluotta

Sundi čujuha vuosttaš lávki lea máhcahit Porsáŋggu gieldda ruovttoluotta diggegoddái. Dat boahtá lasihit áššiid diggebáikkis Deanus. Dáin áššiin lea olu stuorát mearkkašupmi Deanu diggebáikái go Oarje-Finnmárkku diggegoddái, gos lea olu stuorát olmmošlohku. Máhcahit Porsáŋggu gieldda Deanu riektebáikái lea áibbas dárbbašlaš eaktu, muhto vaikke dan vel máhcahit ge dohko de ii dat atte doarvái buori vuođu ásahit Sis-Finnmárkku diggegotti dego sierra diggegoddin.

– Sis- Finnmárkkus leat nu unnán áššit, ja vaikko vel boađašii Porsáŋggu áššit ruovttoluotta de leat liikká unnán áššit. Jus galget eanet duopmárat de lea dárbu eanet áššiide, muđui šaddá menddo unnán bargu, dadjá Selfors.   

Loga maid:
– Duopmo­stuoluin váilu ipmárdus sámi árbe­vieruide

Sirdit dihto sámiáššiid diggegoddái

Sihkkarastin dihte ahte leat doarvái sámi áššit de lea dárbbašlaš rievdadit suodjalandiggenjuolggadusaid  (vernetingsreglene), vai Sis- ja Nuorta-Finnmárkku diggegoddi lea okta dábálaš suodjalandiggi sámi áššiide miehtá riika. 

– Dat njuolggadusat reivdaduvvet mat mearridit makkár duopmostullui áššit gullet, dan gohčodit  suodjalandiggenjuolggadussan (vernetingsreglene). Dan lága ferte rievdadit vai dihto sámi áššit gullet midjiide, loahpaha  Sis- ja Nuorta- Finnmárkku diggegotti sundi Finn-Arne Selfors.

-Almmuhus-