-Almmuhus-
Featured box1Su bellodat­ustit lea lobi haga vurkkodan bráhkaid márkanis: – Mus lea liikká...

Su bellodat­ustit lea lobi haga vurkkodan bráhkaid márkanis: – Mus lea liikká ollislaš luohttá­muš sutnje

-

-

Vaikko Isak Mathis O. Hætta  lobi haga vurkkoda čieža bráhkka guovdu márkana Guovdageainnus, de sátnejođiheaddji Hans Isak Olsen ii loga makkárge sivaid sus čájehit eahpeluohttámuša Hættai gii lea su bellodatustit. 

Vaikko Isak Mathis O. Hætta lea lobi haga vurkkodan čieža bráhkka, de sátnejođiheaddji Hans Isak Olsen ii loga makkárge sivaid sus čájehit eahpeluohttámuša Hættai.

– Diet lea hálddahusa doaibma čuođi proseantta. Midjiide politihkkáriidda ii gula mihkkege dakkár hommá mas lea viessosajiid, vurkkodemiid ja bráhkaid birra sáhka. Dan ferte hálddahus doaimmahit. Suohkana hálddahusas dat lea dat gelbbolašvuohta ja máhttet lágaid, dat dat galget ja fertejit dieinna bargat ja vástidit manne ii leat dahkan barggus. Ii oktage eará. Ii ábut politihkkáriid nala duvdit dán ášši ovdalgo dat boahtá politihkkára duohkai gieđahallamii ja dan dat ii leat dahkan, lohká Olsen.

Vurkkoda lobi haga

Mannan vahkus čálii Ávvir movt Isak Mathis O. Hætta, gii lea sihke suohkanpolitihkkár suohkanstivrra eanetlogus ja bargi teknihkalašovttadagas,  lobi haga vurkkoda čieža bráhkká guovdu márkana. Vaikko teknihkalašovttadat lea ovdal juovllaid reivves čállán ahte dás lea vejolaš lobihuššamis sáhka, de Hætta ii leat addán čálalaš čilgehusa dahje sádden ođđa ohcama nugo hálddahus siđai. Masá guokte jagi lea vurkkodan bráhkáid lobi haga.

Hætta čilgii mannan vahkku Ávvirii ahte ođđa ohcamuš ii leat sáddejuvvon go son lea olu buohcan ja ahte áigu dál ohcat vurkenlobi.

– Mun lean dál ohcame. Dál mus leat tevnnegat ja okta gii ohcá mu ovddas. Lean oainnat buohcan ja lean leamaš buohccindieđihuvvon dadjat juo miehtá áiggi dan rájes go bráhkaid vižžen. Buozalmasvuohta lea stuora noađđi smávit fitnodagaide ja go váldoolbmot leat eret, de ii šatta mihkkege. Dasa lassin ii leat suohkan vuoruhan mihtidit ovtta viessosaji man áigá lean juo bivdán mihtidit. Lohke ahte eai vuorut mu, inge dieđe lea go danne go mun lean mun, čilgii Isak Mathis O. Hætta Ávvirii mannan vahkku. 

LOGA EAMBBO:

Loga maid:
Vurkkoda bráhkaid lobi haga guovdu márkana

– Politihkkáris seamma ovddasvástádus go dábálaš olbmuin

Isak Mathis O. Hætta bargá dan ossodagas suohkanis  gos reivvet leat sáddejuvvon sutnje.   Ávvir jearai ge  mannan vahkku Hættas ballá go dán ášši čuohcat su sorjjasmeahttunvuhtii ja luohtehahttivuhtii.  

– Ii nu guhká go ieš in gieđahala dakkár áššiid, logai Hætta.

Son ii loga ge dovdat plána- ja huksenlágaid mainna dat ossodat bargá, go son ieš bargá luondduáššiiguin.

Ii Sátnejođiheaddji Hans Isak Olsen mielas ge leat makkárge mearkkašupmi das ahte su bellodatustit, Isak Mathis O. Hætta lea lobi haga vurkkodan bráhkáid. Son maid oaivvilda ahte politihkkáriin ii leat erenomáš ovddasvástádus dovdat ja gozihit lágaid ja njuolggadusaid eambbo go dábálaš olmmoš. 

– Politihkkáriin lea seamma ovddasvástádus go dábálaš olbmuin, iige mihkkege eará ovddasvástádusaid. Politihkkár gal várra dovdá lágaid ja olu, muhto ii leat su bargu gozihit lea go lágaid mielde vai ii. Dat lea suohkana hálddahusa. Mus leat oba máŋga bellodatustiba main sihkkarit čužžot feara mat olggobeale viesu ja maiddái eará bellodagaid áirasiin čužžot feara mat šiljuin ja dát ášši lea justa seamma dásis go eará áššit ge.

– Muhto son han lea ožžon reivve mas suohkan čilge ahte lea vejolaš ahte vurkkoda bráhkáid lobiheamet?

– Na de fertet suohkanis dan jearrat ahte makkár láhka dat lea ja maid dat sisttisdoallá. Mus ii leat vástádus dasa. Politihkkár ii gieđahala dieid áššiid ovdal go ášši boahtá politihkalaš orgána duohkai. Dán áššis lea plánalávdegoddi ja doppe lean mun jođiheaddji ja dohko ii leat goassege boahtán diet ášši. Ja mun in gieđahala áššiid aviissas.

Ii bala čuohcat luohtehahttivuhtii

– Don it bala Dáloniid listu luohtehahttivuođas go lobi haga vurkkoda?

– In heađisge. Dan gal in daga, go mun dieđán ahte jus dát livččii politihkkáriid ášši de gal livččii eará. Dát lea hálddahusa ášši ja politihkkáriin ii leat mihkkege dahkat dainna. Lea hálddahusa ášši ja dat ferte doppe čovdojuvvot. Vaikko dat lea politihkkár ja suohkana bargi de galgá gieđahallojuvvot justa seamma ládje go earát. Mus gal lea luohttevašvuohta ahte min hálddahus dahká dan, lohká Olsen.

– Dus lea maid luohttevašvuohta du bellodatustibii?

– Juo dieđusge. Manne galggašii eahpeluohttámuš danne go lea oastán visttiid maid vurkkoda iežas viessosajis. In dieđe mii das galggašii vel leat eahpeluohttámušaid.

-Almmuhus-