SÁNAG psykologa ja stipendiáhtta, Jon Petter Stoorii juolluduvvo Fulbright Arctic Initiative stipeanda. Dát lea illusáhka vuosttažettiin Stoorii muhto maiddái SÁNAG:i.
SÁNAG psykologa ja stipendiáhtta, Jon Petter Stoorii juolluduvvo Fulbright Arctic Initiative stipeanda. Dát lea illusáhka vuosttažettiin Stoorii muhto maiddái SÁNAG:i.
Dan lohká SÁNAG DjO-jođiheaddji Ann-Karin Furskognes preassadieđáhusas ja oaivvilda dán illusáhkan.
– Lean hui ilus go Jon Petter Stoor lea dán olahan ja maiddái hui duhtavaš ja rámis go mis dáppe SÁNAG:s leat nu čeahpes dutkit, oaivvilda Furskognes.
Oktasaš dutkan
Dát stipeanda mearkkaša ge ahte Stoor searvá dán máŋggadieđalaš ovttasbargui fárrolaga eará dutkiiguin.
Stoor muitala ahte sii, dutkit, juohkásit smávit joavkkuide fágalaš beroštumiid vuođul, gos sii de fárrolaga galget hábmet prošeavttaid.
– Mii galgat hábmet oktasaš prošeavtta ja min joavku galgá fokuseret fáddái «resilient communities», servvodaga vuostálastinnákca. Mii leat máŋga dearvvašvuođadutki min joavkkus, árvideames mis gal šaddá čielga dearvvašvuođafokus váikko galgat buohkat boahtit ovttaoaivilvuhtii, čilge Stoor.
Nuorra sámi dievddut
Earret go dát oktasaš prošeakta, de galget dutkit maiddái doaimmahit iežaset prošeavttaid.
Dás áigu Stoor dutkat nuorra sámi dievdduid birra.
– Mii oaidnit ahte nuorra sámi dievdduid dearvvašvuođa dilli sierrana eará sápmelaččaid ja earáid ektui. Mun áiggun guorahallat maid nuorra dievddut ieža oaivvildit dán birra. Ovdamearkka dihte jearahit leat go sis jurdagat/oaivilat manne dilli lea nie otne, maid sii jurddašit ferte rievdat vai šattašii buoret- ja de erenoamážit psyhkalaš dearvvašvuođa hárrái, muitala Stoor leahkit su fokus dán prográmmas.
Lea olbmuid birra geat galget loaktit árktislašguovllus
Stoor lohká stuorra ánsun sutnje sihke dutkin ja fágabargin oažžut dán stipeandda.
Stoor oaivvilda maiddái dán čájehit ahte ii doala dušše buorre ekonomalaš ovdánahttimiin ja buorre gulahallamiin go lea sáhka hábmet ceavzilis dahje guoddevaš Árktisa.
– Lea maiddái sáhka olbmuid birra geat galget eallit ja loaktit davviguovlluin. Iešsorbmen ja psyhkalaš buozalmasvuohta lea stuorra hástalus eamiálbmotservvodagain. Mun sávan beassat váikkuhit ovddidit dákkár perspektiivvaid ja dieinna lágiin buoridit dili, muitala Stoor áŋgirit.
Sámi ovddasteaddjin maid
Stuorra oassi dán fierpmádaga searvamii gullá ovddastit iežas riikka ja kultuvrra.
– Mun lean válljejuvvon ruoŧa ovddasteaddjin ja dađi bahábut ii leat Norggas oktage beassan dása mielde. Mun oaivvildan danin ahte ovddastan sihke Ruoŧa, Norgga ja Sámi dán prográmmas- ja dat gal šaddá hui somá ja anán stuorra gudnin munnje, lohká Stoor preassadieđáhusas.
Stuorra beroštupmi dearvvašvuođahástalusaide
Jon Petter Stoor lea sápmelaš psykologa bajásšaddan Gironis ja dál ássá ges Ubmis, Ruoŧas.
Fágalaččat berošta Stoor kultuvrralaš ja kontekstuála aspeavttain iešsorbmemis gaskal nuorra sámi dievdduid Norggas ja Ruoŧas.
Maŋimuš jagiid lea son bargan psykososiála dearvvašvuođahástalusaiguin Ruoŧa Sámedikki ovddas, ja diibmá gárvii son iešsoardineastadeami plána sápmelaččaid várás.
Stoor lea maid áŋgiruššan riikkaidgaskasaš iešsoardineastadeami prošeavttaide, mas árktalaš eamiálbmogat leat guovddážis.
Son lea maid stivrralahttu The International Union for Circumpolar Health, Riikkaidgaskasaš sirkumpolára dearvvašvuođa uniovdna.