Guovdageainnu johttisámi searvvi jođiheaddji ii imaštala go Finnmárkkus lea dál rievttes boazolohku. Son lohká Stáda njuolgut vuortnuhan ealáhusa čuovvut gáibádusaid, ja atná hui unohassan go Listhaug dál áigu boazologuid ges almmuhit.
Guovdageainnu johttisámi searvvi jođiheaddji ii imaštala go Finnmárkkus lea dál rievttes boazolohku. Son lohká Stáda njuolgut vuortnuhan ealáhusa čuovvut gáibádusaid, ja atná hui unohassan go Listhaug dál áigu boazologuid ges almmuhit.
Guovdageainnu johttisámi searvvi jođiheaddji Nils Mathis M. Sara lohká boazodolliid baluin geahččalan čuovvut gáibádusaid, danne go ballet ráŋggáštusain.
– Norgga stáda lea vuortnuhan unnitálbmoga earenoamáš ealáhusa nugo boazodoallu lea. Ii ge boazodoallu leat mihkke miljonfitnodagaid. Jus boazodoallit oidnet ahte golut lassánit, de eai leat eará čovdosa dieđus oaidnán šat. Muhto mun gal ain dál eahpidan leago vuolidangáibádussii oba doarjja ge lágalaččat, dadjá Sara.
Sara muittuha ahte muhtimat leat ain ráhkkaneame lágalaččat vuosttaldit Stáda unnidangáibádusaid.
Áigu boazologuid almmuhit
Ikte almmuhii Eanandoalloministtar Sylvi Listhaug boazologuid, ja gohčodii dan historjjálaš beaivin go olles Finnmárkku dáfus leat olahan mihtuid.
Mannan giđa lei olles Finnmárkku boazolohku 146 089, Dat lea 2700 bohcco unnit go dat mii lea mearriduvvon bajimus boazolohkun. Eará sániiguin, leat vuolidan eambbo go dárbbašedje. Muhto go geahččá Oarje-Finnmárkku sierra, de ii leat doppe boazolohku vel doarvái vuollin. Oarje-Finnmárkku bajimus mearri lea 148 800. Giđđat ledje doppe 146 089 bohcco.
Oarje-Finnmárkku 209 siidaoasi gaskkas leat ain 15 siidaoasi geat eai leat olahan mearriduvvon boazologu, ja ovtta orohagas Finnmárkkus fertejit dasa lassin dán čavčča čađahit almmolaš boazolohkama ovdal go boazolohku dohkkehuvvo.
Listhaug lohká sin obbalaččat lihkostuvvan danne go leat doallan doarjagiid ja boraspirevahágiid siidaosiide mat eai leat dán proseassas unnidan nugo galge. Dál lohká son áigut fertet árvvoštallat maiddái ovttaskas siidaosiid boazologuid almmuhit vai daid oaidná juohkehaš, jus eai jeagat eiseválddiid.
Ballá mánáid givssiduvvot
Nils Mathis M. Sara lohká dán sáhttit várálažžan sidjiide geaidda dat guoská.
– Dat čájeha juste dan badjelgeahččanvuođa maid čájehit, ja áigot almmolaččat bogostahkan dahkat boazodolliid. Boazolohku gal lea priváhta opmodat, ja dat gal orru oba unohas. Die lea dakkár vuortnuhus maid geavaha dihtomielalaččat. Ja mun gal balan dat čuohcá sihke boazodoallái ja olleš bearrašii, mánáide ja lagamusaide go stuoraservodat rohkkáha sin. De lea Norgga stáda daguhan givssideami, dadjá Sara.
Eahpida leago lohpi
Son eahpida leago oba lobálaš ge lága mielde almmuhit priváhta boazologuid, ii ge son mieđit boazologu leat almmolažžan vaikko sin almmolaš doarjagat leat ge almmolaččat. Ja dat go Listhaug hoahká “juksepavaid”, lohká son duođaštit ahte lea ovdalgihtii dubmen sin geat eai leat olahan gáibádusaid.
NBR ii dohkket
Norgga boazosápmelaččaid riikkasearvvi (NBR) nubbinjođiheaddji Per John Anti ii loga NBR dohkkehit ahte boazologut galget almmuhuvvot.
– Boazodoalus eai leat agibeaivvis ge almmuhan loguid dien dásis, juohke siidaoasi namas. Dat maid sáhttá ráhkadit stuimmii dovtta orohahkii, ja dat ii gal leat buorre jus siidaguimmežagat álget riidalit. Mii gal mannat vuostá almmuheapmái, dadjá son.
Duhtavaš bohtosiin
Per John Anti mielas lea hui buorre go boazolohku Finnmárkkus dál lea vuolábealde meari mii lea biddjon.
– Juo mii leat duhtavaččat go olbmot čuvvot gáibádusaid, ja nugo departemeanta maid lohká, boazologu han sáhttá ohcat fas bajiduvvot. Ii dat leat čállon geađgái. Dál sáhttá maid šaddat buoret kvalitehta bohccui, go dađi losit boazu, dađi eambbo ruhta, ja ealut šaddet maid miessábun go leat buoret bohccot.
Anti lea duhtavaš go dál eai sáhte stuoraservodagas rohkkáhit Finnmárkku boazodoalu boazologu dihte.
– Dál lea baicca čájehuvvon ahte lea vuolábealde meari, ja lea buorre go eai sáhte šat rohkkáhit boazodoalu dainna. Muhto de sáhttá šaddat nu dat rohkkáheapmi ahte manná siidaoasi dássái. Dat ii leat gal nu buorre, go dan olbmui gal šaddá oalle garra dilli, dadjá son.
