Válgaprofessor oaivvilda Guovdageainnus, gos muđui spellet ollu, sáhttá sátnejođiheaddji oddsaspeallan váikkuhit válgabohtosiidda.
Válgaprofessor oaivvilda Guovdageainnus, gos muđui spellet ollu, sáhttá sátnejođiheaddji oddsaspeallan váikkuhit válgabohtosiidda.
Betsson speallanfitnodat lea bidjan oddsa, dahje árvádus geas lea stuorimus vejolašvuohta buot sátnejođiheddjiide olles Norggas maŋŋel dán čavčča suohkanválggaid. Bergen universitehta veardádallanprofessor Frank Aarebrot lohká unnibuš báikkiin gos lea unnán jienaid duohken gii válljejuvvo suohkanstivrii, sáhttá oddsaspeallan váikkuhit bohtosiid, ja áitit demokratiija.
– Eaktun lea ahte ovttas ferte bajilgeahčču ollu jienasteddjiid badjel, ovdamearkka dihtii okta stuora sohka sáhttá dagahit ahte dihto olmmoš beassá suohkanstivrii. Ii leat gal nu jáhkehahtti ahte duođas dáhpáhuvvo, muhto jus gostege galgá dat dáhpáhuvvot, de sáhttá Guovdageainnus gos leat stuora sogat ja riikadásis gaskamearalaččat ollu speallit, oaivvilda Aarebrot.
Fuomášuhtte eanet jienasteddjiid
Johttisápmelaččaid listtu jođiheaddji Anders S. Buljo gii lea árviduvvon njunnošis Guovdageainnus, ii jáhke ahte oddsaspeallan rievdada maidege daid gaskkas geat jienastit.
– Mun in jáhke go eai dáidde gallis geat spelletge Betssona, nu ahte ii váikkut maidege. Muhto dákkár speallu baicca čalmmustahttá válggaid, ja dáinna lágiin soitet fuomášuhttit jienasteddjiid geat muđui eai láve jienastit. Mannan válggaid ledje 35 proseantta geat eai jienastan, ja jus dien joavkku ožžosii jienastit, de livčče dat hui buorre, lohká Buljo. Son oaidnáge dušše buriid dákkár spealuin, iige dagašii bahás jus eambbosiid ožžošii jienastit.
Unnán speallit
Dáloniid listu jođiheaddji Hans Isak Olsen iige jáhke sátnejođiheaddji oddsaspeallan váikkuhit demokratiijai.
– Jus livčče njuolggo sátnejođiheaddjiválga, de livčče dies juoga dadjamuš. Sátnejođiheaddji válljejuvvo easka maŋŋel válggaid, ja nu movt Guovdageainnus láve sáhttit, de ii leat dárbu son šaddat sátnejođiheaddjin guhte lea ožžon eanemus jienaid, lohká Olsen. Son gohčodage speallama beare tulljan go Guovdageainnus leat nu moattis geat spellet Betssonis.
Ii vejolaš váikkuhit
Betsson fitnodaga PR-jođiheaddji Mikael Mellqvist šiitá ahte speallan váikkuha demokratiijai.
– Ii leat vejolaš ovtta joavkku searvat ja buohkat vehttet ollu ruđaid ovtta sátnejođiheaddjievttohussii. Lea nu ahte mii oaidnit go ovdamearka dihte máŋggas vehttet ovtta kandidáhta, de mii vuohttit treandda ja nu gahččá oddsa dan kandidáhtas. Dainna lágiin ii leat vejolaš veahttit obanassii ge ovtta kandidáhta ja nu vuoitit stuora ruđaid. Dieđusge jus okta olmmoš veahtta ollu ruđaid oktii geas lea stuora oddsa, sáhttá vuoitit stuorrát, lohká Mellqvist. Nu lohkáge son ahte sátnejođiheaddji odssaspeallan lea demokráhtalaš.
80 proseanta árvidan riekta
Mellqvist lohká sii gehččet máŋga beali go mearridit movt bidjet oddsa.
– Mii geahččat ovddit válggaid bohtosiid, válgabeaivvi mihtidemiid ja gulaskuddat báikkálaš politihkkariiguin ja mediaiguin.
Jagi 2011 deaivvaimet mii 80 proseantta árvidemiiguin, ja sávvat seamma dáid válggaid maŋŋel maid, vaikko leage vuosttaš geardde go leat bidjan oddsa buot suohkaniiguin Norggas, lohká Mikael Mellqvist.
(Ášši lea almmuhuvvon báberaviissas 15.08.15)