-Almmuhus-
OĐĐASATSmávva heahte­guovddážat rahčet go leat unnán resurssat

Smávva heahte­guovddážat rahčet go leat unnán resurssat

-

-

Vaikko eanaš heahteguovddášfálaldat lea buorre olu suohkaniin, de leat máŋga smávva guovddáža main leat unnán resurssat, mii dagaha váttisin fállat dohkálaš fágalaš fálaldaga.

Dát dieđut bohtet ovdan ođđa raporttas man Mánáid-, nuoraid- ja bearašdirektoráhtta (Bufdir) almmuha odne.

– Lea dehálaš ahte suohkanat oidnet ovddasvástádusa dan geatnegasvuođas mii lea heahteguovddášlága ektui, ja ahte ruhtada doarvái  ruđa nu ahte heahteguovddážat sáhttet fállat buori ássanfálaldaga ja ságastallama sidjiide geat dárbbašit dan, lohká Bufdir ossodatdirektevra Tove Bruusgaard.

Smávva guovddážat main leat unnán resurssat

Raporttas boahtá ovdan ahte ollu heahteguovddážiin leat beare unnán resurssat ahte sáhttet addit dan buoremus fágalaš fálaldaga. Dat mielddisbuktá unnit systematihka geavaheddjiid ektui, unnit áiggi ovttasbargat eará bálvalusaiguin nu go ovdamearkka dihte NAV:in dahje mánáidsuodjalusain, ja sáhttá váikkuhit ahte eanet ássit mannet fas ruovttoluotta illasteaddji lusa maŋŋel go leat orron guovddážis.

Earenoamážit davvin leat heahteguovddážat mat rahčet unnán resurssaiguin ja máŋgga guovddážis leat vihtta dahje unnit virggi. Guovddážiid gaskkas lea guhkes gaska, ja ovttastahttin ii leat čoavddus mii guovddáža geavaheddjiid buorida dili.

– Ollugat, geat leat illastuvvon, ožžot buori veahki ságastallama ja bagadallama beaivefálaldaga bokte, ja dat lea nanu investeren suohkaniidda movt eastadit ođđa veahkaválddálašvuođaid. Eat sáhte risikeret ahte čeahpes heahteguovddášjođiheaddjit geassádit dan sivas go lea beare gáržžes bušeahtta, nu go dáhpáhuvai Gaska-Romssa heahteguovddážis, lohká Bruusgaard.

Unnán diehtojuohkin sámegillii

Čájehuvvo ahte sámi álbmogis leat unnán fuomášumit sierra hástalusaide ja ahte heahteguovddášfálaldaga birra juogaduvvo unnán diehtu sámegillii.  

– Heahteguovddážat sáhttet boahtte jagi rájes ohcat sierra ruhtadeami fálaldagaid heivehemiide mat gusket gárrendillái, psykiatriijai dahje doaimmashehttejuvvon dillái, ja lassin heivehit fálaldaga buorebut sámi geavaheddjiide, čilge Bruusgaard.

Eaktuduvvo ahte ovdánahttinbarggus lea vuođđu dan suohkanis mas lea ovddasvástádus dan ollislaš fálaldahkii.

Dievdduide heajut fálaldat

Go heahteguovddášláhka ásahuvvui 2010:s, de lei suohkaniin geatnegasvuohta fállat heahteguovddášfálaldaga dievdduide maid.

– Raporttas boahtá maid ovdan ahte fálaldat dievdduide ii leat seammadássásaš go fálaldat mii lea nissoniidda. Sáhttá leat váilevašvuohta nu go ahte eai leat bargit ja birrajándorfálaldat, geassádeapmi eret earáin ja unnán oktasaš doaimmat eará ássiiguin, juoga mii čuohcá mánáide geat geavahit fálaldaga ovttas áhčiin, lohká Bruusgaard.

Go leat nu unnán dievddut geat geavahit heahteguovddáža jándorfálaldaga, de lea hástalus suohkaniidda heivehit buori fálaldaga dán jovkui. Lea Nordlandsforskning mii lea ráhkadan raportta ovttasráđiid Máhttoguovddážiin KUN, ja lea Bufdir mii lea diŋgon raportta mii galgá vuođđun Bufdir vuoruheapmái dan barggus ovdánahttit heahteguovddášfálaldaga ovddosguvlui.

-Almmuhus-