-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATSkuvllat barget áigemeari siste dušše juohke viđat givssidanáššis

Skuvllat barget áigemeari siste dušše juohke viđat givssidanáššis

-

-

– Skuvla galgá leat oadjebas ja buorre báiki. Ii leat dohkálaš ahte nu máŋga oahppi ja váhnema vásihit ahte skuvllat eai bargga doarvái hehttet givssideami, lohká máhtto- ja integrerenministtar Jan Tore Sanner.

Fylkkamánnit lea dohkkehan njeallje váidaga viđa váidagis maid oahppit leat váidán, go fylkkamánnit leat dárkkistan skuvllaid doaibmageatnegasvuođa mobbenáššiin, čuožžu čállon preassadieđáhusas man Máhttodepartemeanta lea almmuhan.

 

Árrat oažžut veahki

Ráđđehus mearridii 2017 čavčča álggahit ođđa ja čavgadet láhkaásahusa, ja fylkkamánni ođđa váidinortnega.

Váidinortnegis lea vejolašvuohta váhnemiin ja ohppiin váidit fylkkamánnái jus skuvla ii váldde mobbenášši duođalaččat. Mihttu lea ohppiide addit veahki árrat ja dan veahki maid galgá addit.

– Mánát leat hearkkit, ja lea dehálaš skuvllas ja váhnemiin dohppet heajos skuvlabirrasa ja mobbenáššiid nu árrat go sáhttá. Ii galgga dohkkehit mobbemiid. Danne lea dehálaš ahte sii geat vásihit mobbema sáhttet dieđihit ja geavahit daid vejolašvuođaid mat leat láhkaásahusas, lohká Sanner.

 

1402 váidaga jagis

Dan jagi go ođđa váidinortnet biddjui johtui, de leat 1402 ášši dieđihuvvon fylkkamánniide. 1146 áššis, mat ledje meannuduvvon, de ledje 372 ášši geassádan dahje hilgon.

Dain eará 774 áššis maid fylkkamánnit meannudedje, gávnnahedje ahte skuvla ii lean doarvái doaimmaid čađahan njealji áššis viđa áššis.

– Mii fertet veahki addit ohppiide ovttatmanu go givssideapmi dáhpáhuvvá, ja galgá leat ávki dieđihit. Fylkkamánnit galget veahkehit ohppiid jođánit, ja sihkkarastit ahte suohkanat ja skuvllat šaddet čeahpibun čuovvulit ja bissehit mobbema, lohká Sanner.

 

– Čeahpibut eastadit

Dán čavčča galgá givssidanáittardeaddji leat sajis juohke fylkkas. Máŋgačuođi skuvlla ja mánáidgárddi barget gelbbolašvuođaloktemiin vai ásahit buoret skuvla- ja mánáidgárdebirrasa.

– Mii fertet leat čeahpibut eastadit givssideami ja oažžut sadjái buori oahppobirrasa. Skuvllat ja mánáidgárddit leat ásaheame buriid birrasiid gos mánát loktet, gos leat olbmát ja gos givssideapmi dustejuvvo nu jođánit go dat vuhtto, lohká Sanner.

Ráđđehus lea duppalastán ruhtadeami váidinortnegii go meannudanáigi galgá mannat jođánit fylkkamánnis.

2018:s biddjui 34 miljovnna ruvnno ortnegii.

 

Stuora erohus fylkkaid gaskkas

Telemárkkus ja Vestfoldas rihkkot dávjjibut njuolggadusaid, Romssas unnimusat.

Lea stuora erohus váiddalogus fylkkaid gaskkas ja man dávjá fylkkamánni oaivvilda skuvlla rihkkon doaibmageatnegasvuođa. Fylkkamánni gávnnai eanemus njuolggadusrihkkuma Telemárkkus ja Vestfoldas, gos eai čuvvon njuolggadusaid 100 ja 94 proseantta áššiin.

Romssas lei lohku dušše 52 proseantta áššiin.

 

Bággosáhkku

Seammás go ođđa givssidanláhka doaibmagođii, de addui lohpi bidjat bággosáhku duođaleamos áššiin.

Hamar suohkan oaččui diibmá 100 000 ruvnno bággosáhku, ja lei áidna suohkan mii oaččui dakkár bággosáhku mannan skuvlajagi.

-Almmuhus-