Matematihkkagirjji jorgaleaddji oaivvilda skuvlla báidnit ohppiid dan jáhkkui ahte sámegiel matematihkka lea váttis.
Matematihkkagirjji jorgaleaddji oaivvilda skuvlla báidnit ohppiid dan jáhkkui ahte sámegiel matematihkka lea váttis.
– Mu mielas ii leat ártet jus mánát navdet ahte sámegiella lea váttis ja hehttehussan matematihka oahppamii. Dat boahtá das go sin iežaset sámi oahpaheaddjit leat sin báidnán dan jáhkkui. Oainnán mediain ahte sin oahpaheaddjit ieža sivahallet sámegiela ja addet mánáide dan jáhku ahte sámegiella lea sivvan dasa go sii eai oahpa matematihka. Muhto jus livččii ulbmil ahte mánát galget iehčaneaset ipmirdit buot mii girjjiin čuožžu ja iešalddiset oahppat matematihka dahje eará fágaid, ja buot sániid mat girjjiin leat, de han mii eat dárbbahivčče oahpaheddjiid, lohká Inger-Marie Oskal, guhte lea jorgaleaddji.
Ivttá Ávviris ovddidii Guovdageainnu AUF ahte sii dáhtošedje dárogiel matematihkkagirjjiid sámegiel girjjiid sadjái nuoraidskuvllas. Guovdageainnu nuoraidskuvllas lea okta sámegiel matematihkkagirji man sáhttet atnit oahppaplána ektui.
Dán girjji lea jorgaleaddji Inger-Marie Oskal jorgalan dárogielas sámegillii. Son lohká ipmirdit nuoraid go moitet girjji ja jus heajušit giela.
(Ášši joatká gova vuolábealde)
Ieš vásihan
Oskalis lea alddis ovdamearka das go oahpaheaddjit báidnet mánáid sámegiela vuostá.
– Go mu boarráset mánná lei nuoraidskuvllas, de lei son ožžon dárogiel matematihkkagirjji. Mun jerren sus manne nu. Mánná vástidii ahte sámegiel girji lea beare váttis. Jerren lea go geahččalan bargat dainna. Dan ii lean. Mas de dieđát dat lea váttis, jerren mun. Diet lea duođalaš ášši, lohká Oskal.
Oskal oaivvilda skuvlla ulbmil han lea oahpahit mánáide dan maid galget oahppat. Son maid oaivvilda girjjit eai leat olles oahppanvuođđun, ja stuorámus oassi boahtá oahpaheaddjis.
– Ulbmil lea ahte oahpaheaddjit galget ráhkkanit juohke diibmui ja juohke fágii, ja ráhkkaneami vuođul galget sii máhttit mánáide čilget sániid ja oahpahit fága.
Váhnemat maid báidnet
Inger-Marie Oskal lohká váhnemat maiddái báidnet mánáid.
– Eat ge gula ahte váhnemat eai hálit ahte sin mánát eai galgga fysihka ja spánskkagiela oahppat, danne go váhnemat eai máhte daid fágaid. Dieid oktavuođas gal váhnemat eai heađástuva dainna go eai máhte ieža oahpahit mánáide dieid fágaid. Manne matematihka dáfus vigget váhnemat váldit eanet ovddasvástádusa go eará fágain, jearrá son.
Ferte jurddašišgoahttet
Oskal oaivvilda dál fertet jierpmálaččat jurddašišgoahtit. Oahppi, oahpaheaddji ja váhnen.
– Jeara alddát sáhttá go duođai leat nu ahte sámegiella lea áidna giella máilmmis mii ii dohkke oahpahusgiellan. Buot eará gielat dohkkejit, eai ge ovttage eará giela váhnemat ja oahpaheaddjit badjelgeahča iežaset giela. Sii eai loga ahte lea sin giella mii dahká ahte mánát leat čuorbbit matematihkas. Dasa oainnat sáhttet leat eará sivat. Eai buot mánáin leat matematihkkaattáldagat, eai ge buot oahpaheddjiin leat buorit oahpahanattáldagat, lohká Oskal.
Gullojit dušše skuvllas
Guovdageainnu nuoraidskuvlla rektor Ellen J. Sara Eira lohká su ja matematihkka oahpaheaddji Ole Einar Hætta bealis ii doala deaivása ahte skuvla báidná ohppiid.
– Mis soitet oahpaheaddjit mat oaivvildit matematihkka galggašii dárogillii, muhto moai goit aivve háliidetne ahte matematihkka galgá sámegillii. Dat mii guoská sámegiel matematihkkasániide lea ahte dat unnán gullojit ja adnojit eará sajiin go skuvllas, ja nu šaddá váttisin oahppat daid sániid, lohká son.
(Ášši joatká gova vuolábealde)
Rektor goitge mieđiha ahte skuvla ii soaitte albma ládje čilget doahpagiid ja tearpmaid sisdoalu ja nu addit rievttes ipmárdusa sániide.
– Mii leat unnán gaskaneaset hupman dan sisdoalu birra sániin ja dađi unnit ohppiiguin, go mis lea beare unnán fokus leamaš das. Oainnat go okte oažžu ipmárdusa maid mearkkaša ja mii lea doahpaga sisdoallu, de dahká ovtta movt ja makkár gillii dan gohčoda, oaivvilda son.
