-Almmuhus-
OĐĐASATSiida ii hálit oalát giddet skohtermáđija, evttohit baicca sirdit

Siida ii hálit oalát giddet skohtermáđija, evttohit baicca sirdit

View all posts Journalista

-

-

Fylkkamánni lea mearridan giddet skohtermáđija, muhto siida ii fuola mearrádusa ja lea soahpan suohkaniin sirdit máđija, ja bivdet fylkkamánni čuovvolit.

Orohat 35 Fávrrosorda, Áidejávrri siida, sáddii ávžžuhusa Finnmárkku Fylkkamánnii gaskaboddosaččat eará saji dihkádit skohtermáđija nummar guokte Guovdageainnu suohkanis, dahje giddet jus dat ii meinestuvvo.

Máđidja manná Oskalis ja Suomarádjái.

Fylkkamánni lea juo dahkan mearrádusa giddet máđija oalát, muhto dat ii lean siidda dáhttu.

 

Sirdit máđija

Nils Aslak Eira Áidejávrri siiddas muitala sis lea eallu guovllus, ja ollu skohterjohtolat dálveeatnamiin sáhttá dagahit ahte eai sáhte johttát dohko ja fertejit árabut johttát davás.

Dat dagaha fas eará siiddaid ovdii ja bahá lea masttadit.

– Mis gal ii lean dáhttu ahte galge giddet dan máđija ja leimmet evttohan Fylkamánnái kárttas gokko máđija galggašii gaskaboddosaččat sirdit, lohká son.

 

Dološ poastamáđidja

Máđija leat evttohan oarjjabeallai dálá máđiija, ja dat lea boares poastamáđidja, gokko dološáigge lávejedje vánddardit.

– Dat lea hui jalges máđidja, ja boazosápmelaččat lávejit aivve dakko vuodjit.

 

Eai áiggo gieldit

Eira leage otne čoahkkinastán suohkaniin ja boahtán ovttaoaivilii ahte máđidja galgá mannat nu movt leat evttohan.

Suohkan leige Fylkkamánni mearrádussii cealkán ahte gidden buktá váttisvuođa muđui álbmogii, erenoamážit go leat beassášbasit.

– Mis gal lea ipmárdus ahte suohkanolbmot háliidit vánddardit, ja vel go leat beassážat dál, de leat maid turisttat vánddardeame. Lea čielggas ahte mii eat áiggo olbmuid gieldit vánddardeames guovllus, muhto de ferte máđidja sirdojuvvot, lohká son.

 

Buoremus čoavddus buohkaide

Guovdageainnu sátnejođiheaddji Johan Vasara lea duhtavaš go siida ii dáhto giddet máđija, vaikko livčče sáhttán dušše diktit Fylkkamánni mearrádusa.

– Ožžon čilgehusa siidda hástalusaide ja maid čovdosiid dasa. Sirdit skohtermáđija lea hui suohkana miela mielde, go mis lea ovddasvástádus buohkaide suohkanis, ja sirdit máđija lea buoremus čoavddus buot suohkana olbmuide, lohká Vasara.

 

Rievdadit mearrádusa

Johan Vasara muitala sii leat dál ovttas siiddain sádden oktasaš reivve Fylkkamánnái mas bivdet dahkat ođđa mearrádusa.

– Mii leat dáhtton ahte Fylkkamánni fámuhuhttá giddenmearrádusa, ja dahká ođđa mearrádusa sirdit skohtermáđija gaskaboddosaččat nu movt mii leat ovttas siiddain evttohan.

 

Mearrádus bissu

Finnmárkku Fylkkamánni fylkkabirasgáhttenhoavda Bente Kristiansen muitala leamaš oktavuođas sihke siiddain ja suohkaniin, muhto lohká sis ii leat láhkavuođđu álgit sirdit skohtermáđijaid.

– Dat lea suohkana duohken, ja de fertejit rievdadit mohtorjohtolatláhkaásahusaid, mii galgá mannat gulaskuddamii. Dat lea juoga mii ádjána, ja váttis oažžut jođánit dahkkot. Dat mearkkaša ahte Fylkkamánni mearrádus giddet skohtermáđija nummar guokte Guovdageainnus bissu, ja rahppo ovttamano go siida dieđiha ahte ii šat dárbbaš šat leahkit gitta, lohká Kristiansen.

 

 – Heivehanmunni ferte 

Vasara lohká fylkkamánni čujuhit dan ođđa skohterláhkii mas lea sáhka ásahit ođđa máđijaid.

– Mii meinet suohkanis lea fápmudus ja galgá leat vejolaš gaskkaboddosaččat sirdit máđija, go ii leat sáhka ásahit ođđa máđija. Meinen ahte dan mađe heivehanmunni gal ferte, go dás lea váldoášši ahte leat soahpan siiddain. Áidna mii sáhttá caggat dan lea fylkkamánni, ja sávvamis dan ii daga, lohká son.

 

Heajos áššemeannudeapmi

Vasara mielas lea dán áššis leamaš heajos áššemeannudeapmi ja su mielas maiddái váldá fylkkamánni beare geahppasit giddet máđijaid gos boazodoallu lea.

– Ii oro berošteame geahčadit vejolaš čovdosiid, maid boazodoallit ieža evttohit, lohká Vasara.

 

-Almmuhus-