-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATMoitet go okta siida galgá orron vihtta jagi sin oktasaš guohtun­eatnamiin

Moitet go okta siida galgá orron vihtta jagi sin oktasaš guohtun­eatnamiin

-

-

Lea viđát jahki go okta siida orohat 16 – Kárášjoga oarjjabealis guotteha ja atná čakča- ja giđđaorohaga geasseorohahkan. Eará orohagaid boazodoallit reagerejit go ii leat daid jagiid dahkkon mihkkege dainna áššiin.

2015 rájes galget moadde siidaoasi, Skuohtanjárgga siiddas, orohat 16- Kárášjoga oarjjabealis, guottehan  Jergula guovllus ja geasi orron davvelis, mii lea johtolaga čakča- ja giđđaorohat.

Okta geassesiiddain gullevaččat seamma orohat 16- Kárášjoga oarjjabeallai, Skáidánsiida,  dovdet dál vaháguvvat dainna, ja lea juo viđát jahki go dat siidaoasit orrot čakča- ja giđđaorohaga alde.

Vihtta jagi

Anne Kare Anti, gii bargá bohccuigin Skáidánsiiddas,  lea dál dolkan go eiseválddit leat nu njoazit ášši meannudit, iige ášši ovdan ii gosage. 

Vaikke ášši lea dovddus siiddaid gaskkas olles 16 orohagas, de dovdá son dála ahte lea áigi ášši maid boahtit almmolašvuhtii media bokte.

II BEASA GEAHČADIT: Skáidánsiidda boazodoalli, Anne Kare Anti. Govven: Nils Johan Vars
II BEASA GEAHČADIT: Skáidánsiidda boazodoalli, Anne Kare Anti. Govven: Nils Johan Vars

Anne Kare Anti muitala ahte su dieđu mielde lea ášši jorrán juo vihtta jagi eiseválddiid vuogádagas, muhto ii leat mihkke dahkkon ii ge leat čoavdásan ášši. 

– Mu dieđu mielde galget orohat 16 doaibmanjuolggadusain áibbas čielgasit dadjan gos makkárge geassesiida galgá guđege áigodagas jagis, ja dát siidaoasit eai galgga báikkis gos leat juo vihtta jagi orron bohccuiguin. Eiseválddit eai leat bargan áššiin maidege daid jagiid, muitala son.

Doaibmanjuolggadusaid sáhttá ovddeš orohat 16, Kárášjoga oarjjabeali, ovdaolmmoš Marit Kirsten Anti Gaup duođaštit. Loga su kommentára vuollelis áššis.

Biđgejit bohccuid

Anne Kare Anti muitala son ii leat akto gii cuiggoda dán ášši, muhto lea akto válljen ovddastit media bokte ášši.

– Dat siidaoasit orrot čakča- ja giđđaorohagas, maid buohkat earát galggaše atnit geat johtet dakko čakčat ja giđđat. Mu dieđu mielde leat dál maid leamašan olles geasi doppe, vaikke livčče galgan Skuohtanjárgga geasseorohagas leat, muitala son.

Movt dat vaháguhttá din geasseorohaga?

– Na min bohccot suonjadit ja njuikot badjel áiddi go nuppe bealde áiddi lea orrusiida. Dat mielddisbuktá ahte iđihit mis bohccuid, eatge mii beasa geahčadit dahje oččodit iežamet bohccuid, ovdal go fas luitet ealu lulás. Eat oaččo vejolašvuođa oččodit iežamet bohccuid ovdal go lea gárddis skábman, máŋga mánu maŋŋel. Dakko bokte dolvot min bohccuid árračavčča, ja daid fas biđgejit doppe miehtá, ja nu mannet máilbmái, vástida son.

– Mus leat áhččerohki maŋis árbebohccot, ja dat leat hui divrasat munnje, lohká son.

Gulahallan 

Okta boazoeaiggádiin gii galgá leamašan čakča- ja giđđaorohaga alde, lea Lemet Aslat K. Eira. Son ii dohkket čuoččuhusáid maid Anti buktá, ahte sii eai divtte earáid geahčadit ealu ovdal go luitet lulás fas ealu.

– Lea vierru sápmelaččain ahte gulahallá dainna siiddain gos doaivu alddis bohccuid. Jus gulahallá minguin, de livččii Antis maid vejolašvuohta geahčadit, muhto ii leat dahkan dan, iige de várra leat dárbu leamašan geahčadit. Sáhtán duođaštit ahte ii leat leamaš minguin oktavuođas ahte áigu geahčadit. Doppe leat olbmot leamašan, geat leat gulahallan minguin geahčadit, ja dan sii leat beassan maid dahkat dan, lohká son.

Besset go čanadit din siiddas?

– De besset, ja jus olu leat eará olbmuid bohccot min hálddus, de mii bidjat gárdái Skuohtanjárggas dahje Liidnebeahcángárddis, lohká son.

Čoahkkin leamašan

Eira muitala maid ahte sin siiddas lea leamašan eiseválddiiguin čoahkkin dan birra gos sii leat bohccuiguin leamašan.

– Mii leat ovtta oasi jagis čakča- ja giđđaeatnamiid alde leamašan, ja lea čakčageasi go leat dan dahkan.

– Mis lei čoahkkin Fylkkamánni boazodoalloossodagain gieskat. Mii doppe lea daddjon, dan válljen mun doallat min gaskkas, lohká Eira.

Duođi eambbo ii loga Eira dovdat dárbbu kommenteret dan ášši.

Ášši beavdde alde

Finnmárkku ja Romssa fylkkamánni boazodoallodirektevra, Sunna Pentha, duođašta ahte sii leat bargame áššiin mas lea sáhka ahte galget bohccot guohtumis gos eai galgga dan áigodagas, nu ahte son dovdá ášši.

Son duođaštii maid go Ávvir jearahalai su, borgemánu 26. beaivvi dán jagi, ahte sis leat olbmot juste dalle diđošteame báikkis.

– Mii leat leamašan geahččame ja diđoštallan doppe dan guovllus man birra lea sáhka, ja sáhtán duođaštit ahte ášši lean min beavddi alde. Duođi eambbo in sáhte kommenteret ášši go mii leat bargame dainna, lohká Pentha.

– Maid dii bargabehtet go diđoštehpet?

– Mis leat mielde orohaga olbmot, dat olbmot geaidda guoská ášši, orohat 16 riidojoavku, ja dávjá leat maid boazopolitiijat mielde. Mii geahččat leat go bohccot dakkár guovllus gos eai galgga dan áigodaga doaibmanjuolggadusaid mielde, gean bohccot leat ja man olu, muitala son.

PROSEASSA ČAĐAHIT DUOĐAŠTEAMI DÁFUS: Romssa ja Finnmárkku fylkkamánni boazodoallodirektevra, Sunna Pentha. Govven: Nils Johan Vars
PROSEASSA ČAĐAHIT DUOĐAŠTEAMI DÁFUS: Romssa ja Finnmárkku fylkkamánni boazodoallodirektevra, Sunna Pentha. Govven: Nils Johan Vars

Gopmánan áššit

Pentha muitala maid ahte dainna áššiin lea bargon ovdal, nu ii leat duohta ahte sii leat easka dál reageren.

– Mii leat bargan dainna áššiin dien siidda ektui,  iige leat nu ahte mii eat leat dahkan maidege áššiin. Ášši lea leamašan gitta Boazodoallostivrra beavddis, gos dat de lea gopmánan. Guovtti  maŋemus jagis eat leat nagodan čuovvulit ášši nu go leimmet háliidan, dahje maŋemus jagi, ja dat lea njuolggut geasseluomu dihte ja go leat unnán olbmot leamašan barggus, lohká son.

Manin lehpet ádjánan vihtta jagi dáinna áššiin, ja liikká ehpet leat nagodan čoavdit dan?

– Mii leat bargan dainna vuosttaš guokte jagi, ja nu go namuhin, de leat dat áššit gopmánan Boazodoallostivrras. Dasto eat leat nagodan bargat nu go leimmet háliidan. Dál mii leat bargame fas dainna áššiin, lohká son.

Moaitámušat

Ávvir lea guorahallan ášši, ja doppe boahtá ovdan ahte Eira-siida lea ožžon dán jagi sierralobi orrut giđđa- ja čakčaeatnamiid alde gitta geassemánu 30. beaivái. Fylkkamánni boazodoallohálddáhusa bealis daddjo ahte guovlu, gosa leat ožžon sierralobi, lea johtolaga dálve- ja čakčaeana.

Dan oktavuođas sáddejuvvui guoski siiddaide gulaskuddan, masa sii galge buktit cealkámuša dan oktavuođas go Eira-siida lea ohcan beassat orrut.

Orohat 16 stivra leat buktán cealkámuša dan ektui go Eira-siida lea giđđa- ja čakčaorohaga alde guottehan. Sii leat mieđihan ahte lea olu muohttaga ja dulvviid dihte, de galgá Eira-siida sáhttit leat olggobealde Skuohtanjárgga geasseorohaga gitta dan dáhtonii.

Sii čállet:

«Orohat eaktuda ahte siida lea geasseorohagas de fas suoidnemánu 1. beaivvi 2020 rádjái.»

Viisáset sii čállet:

«Orohat áigu čujuhit maid ahte orohaga geassesiiddain ii leat vierru guottehit olggobealde geasseorohaga. Guottet čađahuvvo geassesiidda giđđa- ja geasseorohagas.»

Dan oktavuođas leat fylkkamánni bealis leamašan diđošteame guovllus, gos Eira-siida galgá leamašan geassebotta.

Vuostá

Rávdol geassesiidda bealis leat maid jahkečoahkkimis cealkán ahte go fylkkamánni lea addán sierralobi spiehkastit dan siidda guođohannjuolggadusain, de galget maid sihkarastit ahte siida lea áigemeari siskkobealde geasseorohagas.

Lahtinsiida lea fas čujuhan ahte dat siida ii oba mana ge geasseorohahkii, ja sii vuosttaldit ahte fylkkamánni addá sierralobi dan siidii guođohit Jergula guovllus geassemánu 30. beaivvi rádjái. Dasa lassin sii čujuhedje gulaskuddamis ahte siida ii dieđit go gárddis lea eallu.

Duođaštusat

Pentha muitala maid ahte ii leat nu álki bargat dakkár áššiiguin, go sii fertejit álggos oažžut váidaga, dasto árvvoštallat galget go diđoštit mannat guvlui. Viidáset jus diđoštit dan báikkis, de duođaštit ahte doppe leat bohccot, gean bohccot ja man olu. De fas viidáset das, jus leat rihkkume doaibmanjuolggadusaid gos galgá guđege áiggi jagis bohccuiguin, de gohččut mannat eret.

– Ii leat nu álki, go lea proseassa man galgá čađahit, lohká son.

– Na movt boahtte jagi, jus dál gohččon lehpet dan siidda eret doppe gos eai galgga, movt dii de boahtte jagi dahkabehtet áššiin jus fas leat seamma sajis ealuin?

– Mii fertet dál juo ráhkkanit boahtte jahkái, ahte jus de fas leat doppe, de mii leat gergosat dohppet ášši fas, lohká Sunna Pentha.

EISEVÁLDDIT DOAVKKIT: Orohat 16 ovddeš jođiheaddji, Marit Kirsten Anti Gaup, Vuorjjisiida. Govven: Anne Rasmus (vuorkágovva)
EISEVÁLDDIT DOAVKKIT: Orohat 16 ovddeš jođiheaddji, Marit Kirsten Anti Gaup, Vuorjjisiida. Govven: Anne Rasmus (vuorkágovva)

Váidán

Orohat 16 – Kárášjoga oarjjabeali ovddeš jođiheaddji, Marit Kirsten Anti Gaup, duođašta Anne Kare Anti čuoččuhusaid ahte dat siida lea leamašan lobihis báikkis juo viđát jagi.

– Mii leat váidán eiseválddiide, muhto ii mihkke leat dahkkon. Mis leat doaibmanjuolggadusat orohat 16:s mat dadjet ahte dan guovllus, gos dat siida lea geasset, doppe eai galgga sii geasset. Dat siida galgá maid geasseorohahkii johtit, muhto dan ii leat dahkan daid jagiid. Mun lean ieš leamašan mielde ođasmahttime doaibmanjuolggadusaid, mat dadjet dat báikkit gos dat siida lea geasset, dat ii leat ovttage geasseorohat, iige vel ii dan namuhuvvon siiddage, lohká son.

– Eiseválddit leat doavkkit

Anti Gaup lohká dán ášši čájehit ahte eiseválddit leat hui doavkkit eaige nagot mainnage lágiin čađahit iežaset barggu. Son lohká ahte vaikke orohat 16:s leat doaibmanjuolggadusat mat čielgasit dadjet ahte doppe gos dat siida lea geasset, doppe ii galgga dat siida geasset.

– Dál gal juo logan ahte galgá beare dat siida leat doppe, vai eará siiddat ja boazosápmelaččat oidnet ahte eiseválddit eai bargga maidege dákkár áššiiguin. Mun lean bargan nu olu go lean nagodan dáinna áššiin, dál in gille šat in báljo hupmat ge dan birra.

– Jáhkán lea nu ahte dát ášši čájeha ahte juohkehaš oažžu bargat maid háliida iige dárbbat čuovvut boazodoalu oktasaš mearrádusaid, go eiseválddit eai beroš váldit váidagiid vuhtii eai ge doaibmanjuolggadusaid, mii galggašii leat dat reaidu mainna stivre vai visot manná nu go orohat lea ieš soahpan, lohká Anti Gaup.

-Almmuhus-