-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
MÁNÁT JA NUORATSii leat njuikon eane­musat Finn­márkkus

Sii leat njuikon eane­musat Finn­márkkus

-

-

Ovtta lihkoš luohká oahppit Kárášjoga skuvllas leat fylkkavuoitit «Njuikko váimmu dihte» gilvvus.

Juohke jagi miessemánus lágida Nasjonalforeningen for folkehelse «Njuikko váimmu dihte», dahje «Hopp for hjertet» gilvvu, riikaviidosaččat Norggas. Gilvvus galget mánát njuikut báttiin dahje eará ládje lihkadallat. Dasa sáhttet 4.–7. luohkát searvat. 

Dán jagáš Finnmárkku fylkavuoitit leat Kárášjoga mánáidskuvlla 4b oahppit. Sidjiide skeŋkejuvvui 5000 ruvdnosaš ruhtavuoitu ja šaddogore.

Govas leat Kari Rasmussen (gurut bealde), Anne Ulbaasen Dahl ja Anna Ragnhild Balto. Govven: Berit Inger Eira.
Govas leat Kari Rasmussen (gurut bealde), Anne Ulbaasen Dahl ja Anna Ragnhild Balto. Govven: Berit Inger Eira.

– Lihkadit lea buorre váibmui

Anne Ulbaasen, guhte lea Nasjonalforeningen for folkehelse Finnmárkku fylkkastivrras, lei boahtán Kárášjogas skeŋket 2000 ruvnnu 4b ohppiide ja seammás attii mánáide diplomaid. Son jearai ohppiin dihtet go ieža manne gilvvu namma lea «Njuikko váimmu dihte»:

– Lihkadit lea buorre váibmui! čurvii okta oahppi.

– Mii leat sihke njuikon báttiin, sihkkelastán ja hui olu lihkadan, muitaledje oahppit.

Kárášjoga dearvvašvuođasearvvis leigga jođiheaddji Anna Ragnhild ja Kari Rasmussen boahtán ruhtaskeaŋkkain ja šaddogoriin mánáide. Soai leigga duđavaččat mánáid áŋgiruššamiin. 

– Ulbmil dáinna gilvvuin lea oažžut mánáid smiehttat váimmu birra ja man dehálaš lea lihkadit, seammás lea somás gilvu, muitala Anna Ragnhild Balto, Kárášjoga dearvvašvuođasearvvi jođiheaddji.

 RUHTAVUOITU: Anne Ulbaasen Dahl skeŋkii 2000 ruvnnu ohppiide Nasjonalforeningen for folkehelse ovddas. Govven: Berit Inger Eira.
 RUHTAVUOITU: Anne Ulbaasen Dahl skeŋkii 2000 ruvnnu ohppiide Nasjonalforeningen for folkehelse ovddas. Govven: Berit Inger Eira.

Sestet ruđa

4b oahppit ožžo vuos 1000 ruvnno Nasjonalforeningen for folkehelses, dasto vel 2000 ruvnno Finnmárkku fylkastivrras ja vel 2000 ruvnno Kárášjoga dearvvašvuođasearvvis. Oktiibuot vuite mánát 5000 ruvnno. 

Luohkás lea sierra báŋkukonto masa sestet ruđa ja dohko sii bidjet dan 5000 ruvnno.

Oahppit ledje hirbmadit liikon go gulle sii leat vuoitán, ja sin oahpaheaddji dajai sii ledje leamaš áŋgirat gilvalit ja viššalat lihkadit. 

-Almmuhus-