-Almmuhus-
OĐĐASATSihtet eambbo sámegielat politiijabálvváid Guovdageidnui

Sihtet eambbo sámegielat politiijabálvváid Guovdageidnui

-

-

Guovdageainnus leat eanemus rihkusáššit olles Finnmárkkus, juohke ássi nammii. Danne vuorjašuvvá Guovdageainnu ovdagoddi ahte čuohcá ássiid sihkarvuhtii go leat unnán politiijabálvvat suohkanis. Gulaskuddancealkámusaš ođđa politiijareforbmii celket ahte fertejit eambbo bálvvát Guovdageainnus, ja sámi kultur- ja giellaipmárdus galggašii gáibádussan jus áiggut beassat politiijan sámi suohkanii.

Guovdageainnu ovdagoddi ráhkadii disdaga cealkámuša dan ođđa lagaspolitiijareforbmii mii lea boađi boađi.

Várresátnejođiheaddji Anders S. Buljo muitalii ahte cealkámuš lea čállon dan vuođul maid politiijaráđis leat digaštallan.

Ovdagotti stuorámus vuorjašupmi lea go suohkanis eai leat doarvái politiijabálvvát, ja danne ii leat politiija birrajándora barggus.

Maŋŋelgaskabeivviid ja vahkkoloahpaid fertejit Álttás boahtit politiijat jus šaddá dárbu.

 

Dehálaš sámi kulturipmárdus

Ovdagottis ságastalle ja lei ovttaoaivilvuohta ahte deháleamos Guovdageainnu suohkanii lea ahte leat politiijat aivve barggus, ja ahte sis lea sámi kultur- ja giellaipmárdus.

– Guovdageainnu suohkan oaidná lagaspolitiijareforpma buorre liiban fuomášuhttit ahte Guovdageainnus sierra ládje jurddašit go galgá hábmet boahtteáiggi politiijabálvalusa, cealká ovdagoddi.

Ovdagoddi deattuha ahte Guovdageainnu suohkanis leat olu erenoamáš bealit, guhkes gaskkat, nuorra álbmot, nanu meahcástanárbevierru, sámegielat álbmot ja dušše sámegielat báikenamat.

 

Loga maid: Árvala Finnmárkku politiijaguovllu rievdadit Sámi politiijaguovlun

 

Guhtta politiijabálvvá

Politiijaráđi čoahkkimis álggus dán mánu bođii ovdan ahte Guovdageainnus galggaše guhtta politiijabálvvá jus ieža galggaše nagodit gokčat buot vahkkoloahpaid.

Dál lea dilli nu ahte Álttá politiijat bohtet juohke goalmmát vahkkoloahpa Guovdageidnui. Álttás lea maid heaittihuvvon ortnet ahte politiijat leat barggus birrajándora.

Dál lea nu ahte álo lea politiija vávttas, muhto sii leat iežaset ruovttuin. Sii vuoddjájit easka go šaddá dárbu. Dat dagaha ahte jus šaddet Álttás Guovdageidnui vuoddját, de ádjánit vel guhkit go muđui livčče.

– Mii vuorjašuvvat go dál leat dušše guokte dahje golbma bálvvá Guovdageainnus barggus. Dasa lassin lea vel heaittihuvvon dat ortnet ahte Álttás lea birrajándora politiija barggus, cealká ovdagoddi.

 

– Gáidduspolitiijareforbma

– Mii gohčodit gal dán lagaspolitiijareforbman, muhto dat lea gal dađi bahábut gáidduspolitiijareforbma, lohká Hans Isak Olsen Dáloniid listtus.

Son ballá ahte dilli Guovdageainnus ii buorrán dáinna ođđa reforpmain.

– Boahtteáiggi gal vissa ii duddjo buori midjiide, go šaddá vel guhkit vuordináigi ovdal go deike ollejit politiijat, lohká Olsen.

 

Eanemus rihkosáššit juohke ássi nammii

Ovdagoddi ballá váilevaš politiijabálvalusa čuohcamis ássiid sihkarvuhtii, ja čujuhit loguide maid politiijat leat ovdanbuktán dan ođđa reforpma birra.

Guovdageainnus lea eanemus kriminalitehta olles Finnmárkkus juohke ássi nammii. Guovdageainnus lei okta rihkosášši juohke nuppi olbmui.

Guovdageainnus ledje 1626 registrerejuvvon rihkosášši gaskal 2011 ja 2015. Dat šaddá 0,55 rihkosášši juohke ássi nammii, mii lea dat alimus lohku olles Finnmárkkus. Unjárggas ledje measta liikká olu, 0,54 ášši juohke ássi nammii.

Guovlu Olmmošlohku 1.1.2016 RIhkosáššit 2011-2015 Rihkosášši juohke ássi nammii
Guovdageaidnu 2954 1626 0,55
Unjárga 953 510 0,54
Ákŋoluokta 1049 508 0,48
Porsáŋgu 3958 1909 0,48
Kárášjohka 2676 1230 0,46
Mátta-Várjjat 10211 4297 0,42
Hámmárfeasta/Fálesnuorri 11534 4773 0,41
Deatnu 2914 1207 0,41
Čáhcesuolu 6163 2524 0,41
Davvesiida 1323 526 0,40
Várggát 2126 841 0,40
Gáŋgaviika/Bearalváhki 2126 829 0,39
Áltá 20195 6951 0,34
Muosát 1212 380 0,31
Báhcavuotna 2246 675 0,30
Davvejárga 3279 854 0,26
Loppa 967 153 0,16

Gáldu loguide: Politiija

 

Sierra áŋgiruššan Guovdageidnui ja Kárášjohkii

Guovdageainnu ovdagoddi deattuha ahte lea dárbbašlaš ahte lea sierra sámi áŋgiruššan Finnmárkku politiijaguovllus.

– Guovdageainnus ja Kárášjogas lea dárbu oažžut sierra sámi politiijaregiovnna vai buoriduvvo sámi gelbbolašvuohta, čállá ovdagoddi.

Sii čujuhit Sámelága giellamearrádussii, ja čállet ahte dákkár sámi áŋgiruššan veahkeha Politiija doahttalit Sámelága.

– Dakkár áŋgiruššan buvttášii máhttoloktema sámi gielas ja kultuvrras. Dat maid rekrutterešii sámegielat politiijaid geat dovdet sámi kultuvrra.

 

Sámi allaskuvla namuhuvvo oassin dan máhttoloktemis, ja ahte dohko sáhtášii álggahuvvot sierra politiijaskuvla.

– Fertejit maid návccat biddjot oažžut eambbo sámegielat bálvvaid Boazopolitiijai. Das ferte gáibiduvvot ahte ođđa boazopolitiijabálvvát máhttet ja dovdet sámegiela, kultuvrra ja boazodoalloealáhusa.

-Almmuhus-