Duorastaga čoagganit stuora joavkkut sihke Oslos ja Romssas go áigot čalmmustahttit ja čájehit maid sii oaivvildit bággonjuovvanmearrádusa birra Jovsset Ánte Sara áššis. Dál sihtet Norgga bissehit bággonjuovvanmearrádusa.
Duorastaga čoagganit stuora joavkkut sihke Oslos ja Romssas go áigot čalmmustahttit ja čájehit maid sii oaivvildit bággonjuovvanmearrádusa birra Jovsset Ánte Sara áššis. Dál sihtet Norgga bissehit bággonjuovvanmearrádusa.
Áŋgiruššan Jovsset Ánte Sara rievtti ovddas beassat doalahit ealu, lea sturron maŋŋel go Aftenposten čálii dan birra skábmamánu 28. beaivvi.
Moatti beaivvis leat priváhta olbmot ja searvvit nu go Sámediggi, NSR (Norgga Sámiid Riikkasearvi) ja NBR (Norgga Boazosámiid Riikkasearvi) maid áŋgiruššan áššis.
– Stuora beroštupmi
Duorastaga, juovlamánu 6.beaivvi, lágiduvvojit doarjjaakšuvnnat Oslos ja Romssas.
– Go lea ná stuora beroštupmi, de orru muitaleame ahte juoga lea fundamentálalaččat boastut mii lea dáhpáhuvvame dán riikkas. Norgga stáhta lea ehtalaš ja morálalaš luoddaearus, sihke fápmogeavaheami brutalitehta ovddas ja eamiálbmoga, ON ja olmmošvuoigatvuođa geatnegasvuođa ovddas, lohká Máret Ánne Sara preassadieđáhusas.
Son lea áŋgiruššan dan prinsipiealla rahčamušas mii guoská su villjii, bearrašii ja boazodoalu rivttiide.
Beaivesáhkut ja bággonjuovvan
Jovsset Ánte Sara oaččui dieđu njuovvat ealu ovdal juovlamánu 31. beaivvi, nu ahte eai báze go 75 bohcco sutnje.
Dat lea seammá ášši go reastaluvvat ja loahpahit boazosápmelačča eallinvuogi.
Vaikko ášši galgá ON olmmošvuoigatvuođalávdegottis meannuduvvot, de lea aŋkke stáhta bággeme njuovvat ealu ovdal go ON lea meannudan ášši.
Sara lea maid dubmehallan máksit 60 000 ruvnno diggeproseassas. Jus Sara ii leat njuovvan ođđajageruohta rádjái, de lea stáhta dieđihan ahte čađahit beaivesáhkuid ja álggahit bákkuin njuovvat su ealu.
Sihtet bissehit proseassa
Romssa ja Oslo doarjjaakšuvnnat dieđihit ahte sii gáibidit ahte Norgga stáhtaapparáhta fápmogeavaheapmi bissehuvvo ovttatmano, ja ahte Norga doahttala ON olmmošvuoigatvuođaduopmostuolu.
– Stáhta mii lea manname seanadanproseassaid guvlui, berre čájehit vuollegašvuođa, ii ge čájáhallat ovdamearkkaid fámuiguin. Viidáset bivdit mii Jovsset Ántii ráfi doaibmat iežas ealáhusa mas nuorra boazosápmelažžan ovddida boahtteáiggi, čállá akšuvdnajoavku preassadieđáhusas.
Čoagganit Stuoradikki lusa
Luondu ja Nuorat leat Oslos váldolágideaddjit ovttas sámi aktevrraiguin, ja doppe lohpidit stuorrát čalmmustahttit Stuoradikki šiljus, gos Stjernekamp-vuoiti Ella Marie Hætta Isaksen juoigá.
Maiddái ovddeš NSR jođiheaddji Beaska Niillas dollesta apealla, ja seammá dahká Sosialisttalaš Gurutbellodaga stuoradiggeáirras Torgeir Knag Fylkesnes.
Son lea oččodeame Stuoradikki jorgalahttit ášši, nu ahte bággonjuovvanmearrádus ii čađahuvvo nu guhká go ON ii leat meannudan ášši.
Duppalmorála stáhta bealis
Luondu ja Nuorat čalmmustahttet stáhta duppalmorála, mii lea ášši duogáš.
– Ii leat dohkálaš váldit areálaid boazoealáhusas go galget čáhkkehit ealáhusaid mat billistit luonddu, seammás go dadjat ahte boazodolliin leat beare olu bohccot ja eatnamat leat badjelmeare guorban, čállá Luonddu ja Nuoraid jođiheaddji Gaute Eiterjord.
Eiterjord čujuha Nussirii, gos plánejuvvo veaikeruvke mii lea ožžon luoitit ruvkebázahusaid Riehppovutnii, ja huksegoahtit dasa gos Jovsset Ánte johtá ealuin guktii jagis.
Seamma guovllus plánejuvvo maiddái dat gullon 420 kW-elfápmolinjá mii manná Báhccavuonas gitta Hámmárfestii, mas boazodoallit leat vuoittáhallan.
Fálá sullos manná guohtuneana eanet ja eanet industriijaide mat gullet Statoila Snøhvit-rusttegiidda ja gálvolágideaddjeindustriijai.
Romssa lágideapmi
Romssas lágiduvvo doarjjaakšuvdna masa Romssa Sámi Searvi, Jovsset Ánte – Mii doarjut du! searvi, Noereh ja SSDN – Sámi studeanttaid searvi.
Romssas dollet lágideaddjit apeallaid ja soames kulturovdanbuktimiid. Joavku Opphav lea ráhkadan lávlaga mainna dorjot Jovsset Ántte.
Eva Maria Fjellheim čuojaha ges oasážiid rádiodokumentáras mas Elsa Laula bálgáid guoradit.
