Dás beasat lohkat buot juigiid ja luđiid birra maid dán jagi beasat gullat Sámi Grand Prixas
Dás beasat lohkat buot juigiid ja luđiid birra maid dán jagi beasat gullat Sámi Grand Prixas
Sámi Grand Prix lágiduvvo Báktehárjjis, Guovdageainnus beassášlávvardaga, dás beasat oahpásnuvvat juoiganoasi oasseváldiiguin.
Loga maid: Oahpásnuva lávluiguin
1. Mihkkal Ante Oskal
Ahki: 22
Luohti: «Ailu»
Guovdageainnus eret
Ii leat ovdal oassálastán
Mihkkal Ante juoigá iežas edno, Aslak John Henrik Buljo dahje Ailu, maid Hans Ole Eira lea bidjan moadde jagi dassái.
Hans Ole lea muitalan Mihkkal Antii ahte luođi bođii sutnje biillain vuojiidettiin.
– Gehppes luohti
Mihkkal Ante muitala ahte lea válljen juste dán luođi go lea gehppes ja vuogas luohti ja maiddái dan dihte go lea iežas edno luohti.
– Lean olu vánddardan mehciin Ailu-ednuin, danne orui vuogas dainna luđiin oassálastit, lohka Oskal.
Mihkkal Ante Oskal lea vuosttaš háve oassálastime ja muitala mii su vuosttaš mihttu lea.
– In mun leat vel jurddašan nu olu dan vuoittu birra ja lean vel gullan ahte lea hui alla dássi dan jagi. Go vuos ollen lávddi ala, gal mun de gal várra birgen juoga ládje nu ahte mu vuosttaš mihttu lea ollet lávddi ala, muitala son.
2. Marit Kristine Hætta Sara
Ahki: 47
Luohti: «Nils Ante»
Guovdageainnus eret
Oassálastá viđát geardde, vuittii 2012:s.
Marit Kristine juoigá iežas ipmiba Nils Ante Triumf.
Son muitala ahte luohti bođii sutnje fáhkka ja fuobmái ahte luohti heivii Nils Antii.
– Nils Ante lea hui siivos ja berošteaddji olmmoš, muhto goitge hui nággár ja dákkár geas leat iežas oaivilat, ii leat vánaheaddji olmmoš. Das mun fuobmájin ahte luohti heivii sutnje, lohka Hætta Sara.
– Somá searvat
Son muitala ahte su mielas lea Sámi Grand Prix hui buorre go dat dahká ahte ilbmet ođđa luođit mat šaddet almmolaččat.
– Dieđusge livččii somá vuoitit, muhto mu mielas lea somá searvat ja almmuhit ođđa luđiid. Lea hui mávssolaš go ilbmet ođđa luođit ja šaddet almmolaččat, lohká son.
Ii leat beassan geahččaladdat jiena
Marit Kristine lohka ahte láve olu bargu mannat ráhkkaneapmái, muhto muitala ahte go de lea geargan de lea sus hui buorre dovdu go lea searván.
Dál son muitala ahte son ii leat nu beare olu šaddan ráhkkanit dán jagi, go lea buozas.
– Lean leamaš hui buozas, nu ahte in leat beassan geahččaladdat iežan jiena obanassiige. Sávvamis goid ollen dearvvašnuvvat dassážii gilvu álgá, lohká son.
3. Máhtte Ánte J. Sara
Ahki: 25
Luohti: «Elle Sofe»
Guovdageainnus eret
Vuosttaš háve oassálastime
Máhtte Ánte lea vuosttaš háve oassálastime Sámi Grand Prixii ja muitala ahte golai áigi ovdal go oađđigođii fas albma ládje.
– Ledjen álggos hirbmat balus, illá ožžon nahkáriid go ledjen sádden luođi sisa. Dál gal lean hárjánišgoahtán dán jurdagii ahte galggan lávddi ala beassášlávvordaga, nu ahte dál gal juo manná bures, muitala Sara.
Oambeallái bidjan luođi
Sara muitala ahte luohti mainna son oassálastá lea su oambeali, Elle Sofe, luohti man son ieš lea bidjan.
– Luohti bođii fáhkkestaga munnje. Jurdilin su birra go juoiggastin luođi ja nu šattai ge sutnje dat, muitala son.
Son muitala ahte su mielas lea luohti dábálaš ođđamállet luohti.
Ii leat goasse lávddi alde juoigan
Son muitala ahte son ii leat goasse vel lávddi alde juoigan.
– In leat goasse juoigan almmolaččat, dábálaččat juoiggan doppe gos earát eai gula, muitala son.
Son muitala ahte son juoigá olu go lea akto ja ahte soames luohti gal vuolgá ealloravddas.
– Juoiggan olu go lean ealu guođoheame ja sáhttá ge lohkat ahte ealloravda lea mu lávdi, muitala Máhtte Ánte.
Mihttu nagodit bures juoigat
Son muitala ahte makkár mihtu sus lei álggos ja makkár mihttu dál lea.
– Vuosttaš mihttu lei sáddet luođi sisa ja beassat mielde. Dál lea mu mihttu nagodit bures juoigat, ja lea somá oaidnit movt dat manná beassášlávvordaga, lohká son.
Hurada ja vuorddaša beassášlávvordaga
Máhtte Ánte muitala movt son vel áigu ráhkkanit dassážii go dat beaivi boahtá ahte galgá lávddi ala.
– Dál mun gal dušše vuorddašan beassášlávvordaga ja dieđusge huradan luođi duos dás ain, lohká Sara.
4. Johan Ivvár Gaup
Ahki: 27
Luohti: «Mirja Karita»
Mázes eret
Oassálastá nuppi geardde, vuittii SGP juoiganoasi 2016:s
Johan Ivvár juoigá iežas nuoramus nieiddaža, Mirja Karita, luođi.
Son muitala ahte dat lei álggos dovdna mii šattai luohtin.
– Mun dovdnejin nieiddaža dalle go lei njuoratmánná. Dovnnas dat vulggii dat luohti, dat lea dat vuođđu, muitala Gaup.
Soitet bidjan muitui
Son muitala ahte háliidivččii gal dán jagi maid vuoitit ja dovdá veahá vuordámušaid.
– Dovddan gal veahá vuordámušaid go diibmá vuiten. Geahččit ja guldaleaddjit soitet bidjan mu muitui gii diibmá vuiten, lohká Gaup.
Gilvala etniinis
Johan Ivvára eadni, Inger Marie Eira Gaup, lea maid oasseváldi dán jagi.
Johan Ivvár muitala ahte dat lea hui somá, muhto vaikko lea ge su eadni, de son ii atte vuoittu gal nuvttá.
– Lea dieđusge somá go eatni vuostá beasan gilvalit. Son logai diibmá, maŋŋel go ledjen vuoitán, ahte son sádde boahtte jagi luođi sisa ja de gal ii leat mus oba vejolašvuohta ge. Livčče ge de hui somá jus časkkášin su, lohká son.
Vuordá garra gilvvu
Vaikko son diibmá vuittii, de ii loga gal nu sihkkarin váldit dan ahte vuoitá dán jagi maid ja lohká iežas ráhkkanan garra gilvui.
– Dán jagi lea hui alla dássi, nu ahte gilvu dat gal lea garas. Ii beasa nuvttá gal vuoitit, duođai šaddá gal presteret, lohká Johan Ivvár.
Johan Ivvár muitala ahte diibmá lei Báktehárji spagga dievva ja sutnje lei dat hui somá, gii lei vuosttaš geardde SGP lávddi alde.
Son sávvá ahte dán jagi maid bohtet olu geahččit ja namuha ahte dán jagi leat máŋga ođđa oasseváldi.
– Dán jagi leat maid olu ođđa oasseváldit, mu mielas lea dat hui somá ja buorre. Danne sávan ge ahte oallugat bohtet geahččat vai sii maid ožžot seammalágan vásáhusa go mun ožžon diibmá, loahpaha Johan Ivvár.
5. Inger Marie Eira Gaup
Ahki: 53
Luohti: «Sandra Marie»
Mázes eret
Nuppes oassálastime
Inger Marie juoigá iežas boarráseamos áhkkuba, Sandra Marie.
Luođi lea son ieš bidjan moadde jagi áigi ja muitala ahte luohti láve sutnje boahtit fáhkka.
– Luohti gal láve boahtit fáhkkestaga, sáhttá boahtit go jurddašallá muhtima birra ja fuobmá ahte gal sus galggašii maid luohti, muitala Eira Gaup.
Jođidettiin juoigá
Son muitala ahte son láve juoigat erenoamážit jus lea akto ja go vuodjá biillain dahje skohteriin.
– Mun gal juoiggan muđui maid, erenoamážit go lean akto ruovttus ja biillain vuoján. Jus vuoján skohteriin ja dieđán ahte diet olmmoš láve dákko johtit, de sáhtán su juoigagoahtit, lohká Inger Marie.
Diimmá skealbma sáhttá šaddat duohtan
Inger Marie bárdni, Johan Ivvár Gaup, vuittii diimmá SGP ja lea ge dán jagi maid searvame.
– Dat gal lea erenoamáš ja šaddá hirbmat gelddolažžan, lohká son.
Inger Marie muitala ahte diibmá, go su bárdni vuittii juoiganoasi, de son lohpidii sutnje gilvvu SGP 2017:s.
– Skelbmošin suinna dalle ja lohken ahte boahtte jagi gal searvvan mun maid, gal de goit it beasa vuoitit. In hal nu duođas meinen dan, suohttasa dihte dadjen, lohka son ja reaškkiha.
Son lohká ahte livčče gal hui somá vuoitit, muhto vuordá garra gilvvuid beassášlávvordaga.
SGP leamaš motivašuvdnan go rájai duhpáha
Dán jagáš oasseváldi muitala ahte sus lea guhká leamaš miella oassálastit Sámi Grand Prixas, muhto dovddai ahte jiena dáfus son ii arvan searvat.
De son heittii borgguheames ja fuobmái ahte sus buorránišgođii jietna.
– Mun heiten jagi áigi borgguheames ja jurddašallen dalle ahte jus dal duođas nagodan heaitit de gal oassálasttán Sámi Grand Prixii. Dat gal movttiidahttá mu heaitit ja mus gal buorránii jietna maŋŋel go heiten, loahpaha son.
6. Inger Marie Nilut
Ahki: 47
Luohti: «Ánte Ovllá»
Guovdageainnus eret
Oassálastán guđa háve ovdal, vuittii lávlunoasis 1994:s ovttas Niko Valkeapääain
Inger Marie Nilut oassalastá dán jagi sihke lávlagiin «Min duovdagat» ja luđiin man son lea bidjan iežas gaskaleamos bárdnái, Ánte Ovllái.
Juoigalasat searvi boktá juoiganmovtta
Guovdageainnus lea ásahuvvon Juoigalasat searvi masa čoahkkanit, nu go namma juo muitala, juoigalasat.
Inger Marie lea okta dain ja su mielas orru searvi buktime eanet dihtomielalašvuođa ja beroštumi juoigamii olbmuid gaskkas.
– Mii lávet čoahkkanit juoigat ja mii hupmat olu luđiid birra.
Son lei ge juoiganeahkedis go mearridii ahte searvá SGP:i dán jagi.
– Mii humaimet dan ahte fertešeimmet searvat vai ii noga min Sámi Grand Prix, oba váivi jus unnán olbmot sáddejit luđiid ja lávlagiid sisa. Mun dadjen dalle ahte mun goit sádden sisa ja nu mun dahken ge.
Vuoitu dušše beassat mielde
Oasseváldi lohká ahte sutnje lea vuoitun dušše beassat mielde, muhto lea gal ráhkkanan garra gilvui.
– Munnje lea oalle vuoitu dušše beassat mielde ja oainnán ahte dat šaddá hui garra gilvu, go oainnán man olu čeahpes oasseváldit dat leat. In mun gal vuordde dan gal ahte vuoittán, lohká son.
7. Kim Hallgeir «Hálgon» Berg
Ahki: 25
Luohti: Nils Olav
Viđát háve oassálastime
Kárášjogas eret
Kim Hallgeir «Hálgon» muitala ahte son lea bidjan luođi iežas olbmái, Nils Olav Langoi.
– Luohti gal šattai go ledjen iežan olbmá muittašeame, muitala Kim Hallgeir.
Háliidii almmuhit luođi
Kim Hallgeir muitala manne son juste dáinna luđiin háliidii oassálastit Sámi Grand Prixii.
– Háliidin dainna luđiin oassálastit vai Nils Olava luohti šattašii almmolažžan, lohká son.
Vaikko goas, vaikko gos
Hálgon muitala ahte son láve olu juoigat ja juoigá vaikko gos.
– Luođis lean agibeaivvi beroštan ja lean juoigan ollu.
Maŋemus jagiid son lea maiddái almmuhan sosiála neahttabáikái, Facebookii, máŋga luođi.
Dohko son lea bidjan filmmaid go juoigá sihke fulkkiid ja olbmáid.
– Somas dihte mun láven dohko bidjat luđiid, lohká Kim Hallgeir.
Jury duohken
Son ii loga gal jurddašan nu vuđolaččat dan movt vuoitit galggašii.
– In dieđe gal movt vuoitit galggan geahččalit, dat gal lea dieđusge jury duohken. Gal dan ferte oaidnit movt dat manná, lohká Kim.
Go jearahan luođi birra, de son ii loga muitalit eanet, muhto baicce hásttuha boahtit Báktehárjái gullat dan.
– Gal dii luođi gal beassabehtet gullat beassášlávvordaga, lohká son.
8. Jan Ole Hermansen
Ahki: 48
Luohti: «Per Jonah»
Mázes eret
Gávccát háve oassálastime. Vuittii juoiganoasi 2011:s.
Jan Ole Hermansen muitala ahte son dovdnii váhkara, Per Jonah, dalle go lei njuoratmánná, ja das šattai luohti mainna dál oassálastá SGP:i.
– Luohti lea mu váimmu guovdu
Sutnje lea luohti hui dehálaš ja lohká ahte luohti lea dat man vállješii musihka ovdalii.
– Lean álo juoigan ja lean bidjan olu luđiid, sihke olbmuide ja báikkiide. Luohti lea mu váimmu guovdu ja jus fertešin válljet juoigama ja musihka gaskka, de vállješin luođi.
Árvvosmahttá luđiin
Jan Ole lohká ahte dat gal mearkkaša juoidá go son bidjá luođi muhtimii.
– Go mun luođi bijan muhtimii, de lean mun hui árvvus atnime dan olbmo, dat gal lea čielggas. Luohti boahtá váimmus, lohká son.
Luohti seailluhuvvo
Jan Ole lohká ahte go son vuos oassálastá SGP:i, de son oassálastá dakkár luđiin masa sus lea doaivva ja ahte mearkkašivččii olu jus vuoittášii.
– Livččii hui somá vuoitit, dat attášii vejolašvuođa munnje almmuhit eanet luđiid ja lávlagiid maid beasašin dan konsearttas juoigat ja lávlut. Mus leat olu luođit ja lávlagat mat eai leat vel almmuhuvvon. Dat lea ge maid hui buorre Sámi Grand Prixain, ođđa luođit ja lávlagat almmuhuvvojit ja luohti seailluhuvvo, loahpaha son.
Jan Ole Hermansen lea náitalan Ávvira váldodoaimmaheddjiin, Kari Lisbeth Hermanseniin. Váldodoaimmaheaddji ii leat leamašan mielde vuoruheame dahje hábmeme ášši.
Berit Marie Lise Eira, neahttajođiheaddji
9. Anders Isak A. Oskal
Ahki: 57
Luohti: «Mihkkal Issát»
Njealját háve oassálastime
Guovdageainnus eret
Anders Isak oassálastá SGP juoiganoassái luđiin maid lea bidjan váhkarii, Mihkkal Issáhii.
Son muitala ahte juste dán áigodagas sus loktana ge juoiganmokta.
– Mun láven oalle olu juoigat, na earenoamážit nie go lean ealu luhtte ja go lean guođoheame. Earenoamážit giđđadálvvi ja giđđat orru juoiganmokta badjáneame.
Olu čeahpes ja beakkán juoigit
Son lohká iežas vuordit albma gilvvu, sihke hárjánan juigiin ja sis geat vuosttaš háve leat oassálastime.
– Vuoitit mun gal háliidivččen, dat gal lea čielggas, muhto orru šaddame garra gilvu, leat olu čeahpes ja beakkán juoigit. Dieđán maid ahte sii geat eai leat ovdal leamaš mielde leat čeahpes juoigit.
– Mu mielas gal lea čáppa luohti, muhto dat vuolgá das movt duopmáriid beljiide čuodjá, lohká son.
Manná gilvomodusii
– Dál gal orru manname hui bures, muhto láven gal dieđusge veahá balus juste ovdal go lávdde ala galggan. Go ollen lávdái, de gal juo láven mannat dakkár modusii goas in oainne, in ge gula ovttage, buot fokus biddjo de dasa man dihte lean vuolgán dohko, lohká son.
Boarráseamos oasseváldi juoiganoasis
Oskal lea dán jagáš juoiganoasi boarráseamos oasseváldi. Dat gal lea su mielas veahá imaš.
– Gal dat orru oba ártet go mun lean boarráseamos juoiganoasis. In mun gal jáhke dan leat makkárge ovdamunnin, muhto dal beasan goit dan maid vásihit ahte lean dat boarráseamos.
10. John André Eira
Ahki: 25
Luohti: Svein Egil
Mázes eret
Vuosttaš háve oassálastime
John André Eira lea bidjan luođi iežas bargoustibii, Svein Egil Hættai.
Dáinna luđiin son oassálastá dán jagáš Sámi Grand Prixii, mii lea ge vuosttaš SGP masa son oassálastá.
John André muitala ahte son lea guhká juo beroštan luođis.
– Mun gal lean juoigan oalle guhká, ledjen 6-jahkásaš go vuosttaš háve juigen lávddi alde.
Luohti gávnnai eaiggáda
Son muitala ahte luohti lea sus leamaš gárvvis juo guhká, muhto dat ii lean biddjon oktiige.
De son álggii bargui Diehtosiidii ja doppe oahpásnuvai Svein Egil Hættain.
– Mun oahpásnuvven doppe Svein Egiliin ja fuobmájin ahte sutnje heivešii hui bures dát luohti. Diehtosiiddas dat luohti gávnnai eaiggáda, lohká son.
Jođánis ja movttegis luohti
Son lohká ahte Svein Egil lea hui movttegis olmmoš ja dan dihte sutnje heivii dat luohti.
– Dá lea dakkár jođánis ja movttegis luođáš, dan dihte dat heivii ge hui bures sutnje go son lea hui movttegis olmmoš, lohká Eira.
Luohti lea su alfa ja omega
Go jearan John Andrés maid luohti mearkkaša sutnje, de son illá gávdná sániid mat čilgejit dan.
– In máhte báljo čilget, in dieđe gokko galggan álgit, muhto gal luohti lea dego mu alfa ja omega. Gal dat lea dat mii mu eallinmovtta doalaha viehka badjin. Luohti buktá eallinmovtta ja mun gal juoiggan measta čađat, lohká son.
Earenoamáš alla dássi
John André mielas lea dán jagi oalle garra gilvu.
– Dán jagi gal lea nu garra gilvu, ahte in duostta jurddahallat nu bearehaga dan vuoittu birra gal. Gal dat lea earenoamáš alla dássi dán jagi, nu ahte mun lean duhtavaš jus šattan okta dain viđa buoremusain. Livččii gal hui somá dan konseartta beassat doallat boahtte jagi, loahpaha son.
Loga maid: Oahpásnuva lávluiguin