-Almmuhus-
KULTUVRAServviid ja joavkkuid eahket

Servviid ja joavkkuid eahket

-

-

Dušše komponista ja buvttadeaddji luohkáin, vuite ovttaskas olbmot dán jagi Sami Music Awards doaluin.

Diibmu 21:.00 álge Sami Music Awards bálkkašumit City Scenes, Álttás.

Álggos čuojahii Duolva Duottar, iežaset ođđa lávlaga «Márkanstállu».

 

Beakkán láidesteaddji


LÁIDESTEADDJIT: Marit Hætta Øverli ja Per Sundnes

Eahkeda láidesteaddjit leaba Per Sundnes ja Marit Hætta Øverli.

Sundnes lea beakkán musihkkabirrasis Norggas, su gohčodit earret eará MGP-generálan. Hætta Øverli ges lea bargan sámi artistan juo nuorravuođa rájes.

Dál galgaba láidestit dáid bálkkašumiid, ja dan birrasii diimmus, maid šovva bistá, beassat maiddái vásihit artisttaid dego KEiiNO, Inger Karoline Gaup, Resirkulert, Duolva Duottar, Natalie Carrion, Biret Ristin Sara ja Lars Magne Andreassen, geat galget guoimmuhit doaluin.

 

Luohkát

Bálkkašumiin leat vihtta luohká, dat leat: 

Rabas luohkká vuoiti: Mihá konsearta, Lars Magne Andreassen

2018 nuorra artista: Resirkulert joavku

2018 árbevirolaš seailluheaddji: Juoigiid searvi

2018i buvttadeaddji: Roger Ludvigsen

2018 komponista: Jan Kåre Hansen

 

Mihá vuittii Rabas luohká


RABAS LUOHKKÁ: Mihá-konsearta vuittii dán jagi rabas luohkás. Árran julevsámiguovddáža direktevra Lars Magne Andreassen, vuostáiválddii bálkkašumi.

Vuosttaš bálkkašupmi mii geigejuvvui lei Rabas luohkás. Dan geigiiga Álttá sátnejođiheaddji Monica Nielsen ja Ronald Pulk, ja vuoiti lei Mihá konsearta. 

Árran guovddáža direktevra Lars Magne Andreassen vuostái válddii bálkkašumi lágideddjiid bealis.

– De soitet olbmot jurddašit mo Mihá konsearta gullá musihkkabálkkašupmái. Dasa dajan: Čábbámus jietna maid lean gullan, lea go jávohisvuohta nogai.

Lars Magne Andreassen lei njuorasmuvvan maŋŋel go lei vuostáiváldán bálkkašumi.

– Mun mearkkašin ahte lohke ahte dát lei deháleamos konsearta mii lágiduvvui 2018:s. Dat lei máilmmi njuorasmahtti. MIHÁ-konsearta mii lágiduvvui njukčamánus diibmá lei máilmmi stuorra vásáhus, lohká Andreassen Ávvirii.

Son čilge iežaset lágidan konseartta vai olbmot besset dovdat rámisvuođa go olbmot leat duostan rahpasit muitalit rohcošemiid birra.

– Háliideimmet čájehit ahte ii leat dušše heittot, vaikke lea olu moraš ja bakčasat, de galge olbmot leat rápmásat go mii, servodahkan, duosttaimet muitalit ahte juo, dát lea geavvan, ná lea min luhtte, muhto mii eat hálit dákkár dili. Ja ledje ge erenoamážit nuorat geat háliidedje rievdadusa, čilge Andreassen.

 

Dárbbašedje čájehit servodatváttisvuođa

Lars Magne Andreassen muitala ahte sii dovde dárbbu čájehit dán servodatváttisvuođa.

– Mii dovddaimet dárbbu čájehit ahte dát lea servodatváttisvuohta, ii dušše Divttasvuonas, muhto olles Sámis. Dan áddejedje buot sámi násttit, buot artisttat geain jearaimet, serve nuvttá dán konsertii. Sii bohte go háliidedje doarjut Divttasvuona ja maiddái čájehit ahte dát lea váttisvuohta doppe gos sii leat eret, dadjá Andreassen.

Bálkkašumi mielde čuovui 10 000 ruvnno, muhto dan ii leat Andreassen vuos mearridan masa áigu geavahit.

– Soaitá ahte mii lágideaddjit čoahkkanat ja muhtin ládje ávvudat dan go leat ožžon bálkkašumi ja go leat nagodan lágidit dán konseartta.

 

 

– Somá go mearrasápmelaš oažžu bálkkašumi luođi ovddas


NUORRA ARTISTA: 2018:i nuorra artista luohkás vuittii Resirkulert joavku. Joavkku vokalista ja juoigi, Emil Karlsen, válddii vuostá bálkkašumi.

Jørn Iversen Ishavskraftas ja áltálaš Marianne Vorren Wilhelmsen geigiiga bálkkašumi dán jagáš nuorra artistii.

Dan oaččui Resirkulert joavku.

Joavkku vokalista giittii bálkkašumi ovddas.

– Mun in leat goassege ožžon bálkkašumi man ge ovddas, ja dát lei hui somá. Ja hui somá go mearrasápmelaš luođi ovddas oažžu dákkár bálkkašumi, dajai Emil Karlsen lávddis.

 

Luođi bokte máhcaha iežas identitehta

Maŋŋil bálkkašumi lohká Emil Karlsen Ávvirii ahte son veahá hirpmahuvai go sin nama čurvo, go sii han ledje lávddis ráhkkaneamen čuojahit.

– Mun lohken ge de ahte in leat goassege ovdal vuoitán bálkkašumi ja guhkkin eret doallan giitinsártni. Muhto ledje moadde sáni maid fertejin lohkat, ja lean hui giitevaš, lohká son.

Son čilge ahte lea erenoamáš go mearrasápmelažžii, guhte juoigá, geigejuvvo dákkár bálkkašupmi, go mearrasámi luohteárbevierru lea buori muddui leamašan jávkan riddoguovlluin.

– Dáruiduhttin lea leamaš nu garas nu ahte luohteárbevierru lea jávkan maŋimuš čuohtejagis, muhto dál muhtin aitto cavgilii munnje ahte luohtearkiiva lea almmuhuvvon, gos maiddái galget leat luođit mu guovllus. Dan áiggun iskat, muitala son.

Ieš lohká dan dahket iežas dihtii.

– Háliidan váldit ruovttoluotta iežan identitehta, ja dahkat dan juoigama bokte. Ja dat lea veahá erenoamáš go eai leat nu olu mearrasápmelaččat geat  juiget.

 

Dán jagi árbevirolaš seailluheaddji


MOKTA: Árbevirolaš seailluheami luohkás vuittii Juoigiid Searvi. Searvvi jođiheaddji Biret Ristin Sara vuostáiválddii bálkkašumi.

Johan Anders Bær ja Tatiana Egorova geigiiga bálkkašumi Árbevirolaš seailluheapmi luohkás.

Bálkkašupmi geigejuvvui Juogiid searvái. Searvvi jođiheaddji Biret Ristin Sara vuostái válddii bálkkašumi.

– Mun háliidan giitit buohkaid geat ovddidit luođi ja geat juiget, dávjá vuostebiekkain, logai Sara lávddis.

Dás vuollelis oainnát video Biret Ristin Sarain. Mii šállošat jietnadási ovddas.

 

Roger Ludvigsen dán jagáš buvttadeaddji


VUOLGÁN NÁVDDAŠIT: Roger Ludvigsen, guhte nammaduvvui 2018:i buvttadeaddjin, logai iežas vuolgán dušše čuojahit ovtta lávlaga ja návddašit eahkeda. – In lean ráhkkanan fas lávdái gártat odne, dajai son.

Musihkkajoavku KEiiNO, mii oassálastá dán jagáš MGP-gilvvuin, geigejedje bálkkašumi dán jagáš buvttadeaddjái.

Dat geigejuvvui Roger Ludvigsenii.

– Mun ledjen boahtán deike dušše čuojahit ovtta lávlaga ja de návddašit eahkeda ráfis. Ja de čurvo mo lávdái, dán in lean vuordán. Olu, olu giitu, dajai son.

 

Jan Kåre Hansen dán jagáš komponista


MAŊEMUS VUOITI: Eahkeda maŋimus bálkkašupmi geigejuvvui Jan Kåre Hansenii, guhte nammaduvvui 2018:i komponistan. 

Eahkeda maŋimus bálkkašupmi lei Dán jagi komponista luohkás.

Dat geigejuvvui Jan Kåre Hansenii.

– Dádjubehtet go? Oaččun go mun dán bálkkašumi, láhttestii Hansen lávddis, ovdal go jotkkii giitimiin bálkkašumi ovddas.

 

Maŋŋel go buot bálkkašumit ledje geigejuvvon, jotkkii eahket Ánnásuolu joavkku konsearttain.

-Almmuhus-