Man guhká bistá interneren? Lea go dego geađgi mii deaddá juolggi, muitu mii jávkkiha dalán go deaddu jávká? Jearrá Lill Tove Fredriksen dán lohkkiidreivves.
Man guhká bistá interneren? Lea go dego geađgi mii deaddá juolggi, muitu mii jávkkiha dalán go deaddu jávká? Bistá go eallinagi váivin dahje čuvgesivnnat muitun? Bistá go buolvvaid mielde, mas bihtážiid fertejit juohkit sii guđet vásihedje dan ja sii guđet guddet vásáhusaid árbbi?
Miessemánus 2023:s oaččui journalista Connie Walker ovttas Spotify Gimlet Mediain sihke árvvolaš Pulitzer Prize ja Peabody Award podcastráiddu ovddas: “Stolen. Surviving St. Michael’s.” Connie Walker lea Cree Saskatchewanas eret Canadas. Son áigu dáinna podcastain guorahallat áhče rohkki vásáhusaid St. Michael’s internáhtaskuvllas, gosa sáddejuvvui 1960-logu álggus. St. Michael’s Indian Residential School Duck Lake gávpogis lei okta 48 internáhtaskuvllain Canadas man romálaš-katolalaš kirku hálddašii. Connie Walker ii goassege gártan háleštit iežas áhčiin internáhtavásáhusaid birra, muhto son gulai iežas vieljas ahte su áhčči vásihii givssideami, veahkaválddálašvuođa ja rohcošeami doppe. Son lea ohcamin vástádusaid, son háliida gávdnat báhppa mii dagai dáid vearredaguid. Son gávnnahii ahte su áhččái ii lean áidna guhte vásihii seammalágan veahkaválddálašvuođa St. Michael’s internáhtaskuvllas. Dáinna podcastain son ovddasta muitalusaid mat muitalit juoidá hui dehálačča. Dan ovddas oaččui ge son 2023 Pulitzer Prize ja Peabody Award. Connie Walker attii jiena sidjiide guđet ieža eai sáhte jienádit.
Odd Mathis Hætta čállá Nordnorsk debatt 24.05.23 iežas fiinna ja čuvges skuvlaáiggi birra Guovdageainnu skuvlainternáhtas 1940-logu loahpas ja 1950-logu álggus. Nu mo ieš čállá: «Ordningen med internatene var praktisk, med lavt fravær og med effektiv undervisning.» Ii oktage biehttalan mánáid sámásteames, eai ge mihtidan sin oaiveskálžžuid. Lei vel lohpi juoigat.
Máidnojehkot Odd Mathis Hætta go sus lei nu lihkolaš internáhtaskuvlaáigi! Maŋŋil go lea cuiggodan Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna go eai leat suinna váldán oktavuođa, de lea vel Odd Mathis Hættas nana buorre referánsa golmma namahis nissonii, guđet almmolašvuođas leat ribahan suddudit: «Så er det tre kvinner som offentlig har gitt sitt uttrykk for nærmest mistro mot det norske samfunn, og særlig den norske skole. De har heller ikke – med unntak av mulig én – som har egen- og foreldrenes erfaring fra internatlivet.» Dás dáiddán mun fertet gieđa cegget, go mun lean moddii jienádan juoidá almmolašvuođas dáruiduhttininternáhtaid ja kommišuvnna barggu hárrái.
Dás dáiddán mun fertet gieđa cegget, go mun lean moddii jienádan juoidá almmolašvuođas dáruiduhttininternáhtaid ja kommišuvnna barggu hárrái.
Lill Tove Fredriksen
Jos buohkat vásihedje dán paradiijasa man Odd Mathis Hætta govvida, de ii galggaše dárbu ahte stuorradiggenammaduvvon kommišuvdna guorahalašii dáruiduhttinpolitihka? Dahje, lea go baicce nu ahte su girkes čálus čájeha ahte mii duođaid dárbbašat kommišuvnna mii guorahalašii mánáid eallima dáruiduhttinásahusas?
Go jo mun lean nisu, lean almmolašvuođas jienádan juoidá, in ge ieš váldojuvvon ruovttus ja sáddejuvvon internáhtii mánnán, de in hirpmastuvaše jos mun lean okta daid golmma namahis nissoniin geaidda Odd Mathis Hætta čujuha. Mun ledjen nu lihkkoš ahte in sáddejuvvon internáhtii danin go eadni ii háliidan ahte mun galgen vásihit dan maid son fertii vásihit, go guđajahkásažžan váldojuvvui ruovttus ja sáddejuvvui Bissojoga internáhtii 1950-logu gaskamuttus. Eadni válljii Levdnjii fárret muinna ovdal go mun álgen skuvlii. Lean moatti lohkkiidbihtás čállán dan birra maid eadni munnje muitalii iežas vásáhusaid birra. Dan mun dahken eatni buressivdnádusain. Son doarjjui mu, danin go mun dorjon su. Munno oktasaš vásáhusat eai galgan čihkkojuvvot. Danin in ge leat jávohuvvan oaiviliid dáfus mat mus leat kommišuvnna barggu birra. Dađi bahábut mii eat beasa das, go buktit cuiggodemiid, de bohtet čuoččuhusat min vuostá ahte mis lea eahpeluohttámuš dáža servodaga ja dáža skuvlla vuostá, fámu vuostá!
Eadnán ii leat šat min gaskkas. Muhto geahpádusa maid son šuohkihii juohke háve go váccii tráhparáigge bajás, go bođii ruoktut maŋŋil go lei leamaš internáhtas, skádjá mu váimmus. Son ii goassege ieš jienádan maidege dás almmolašvuođas. Gos árpmuid livččii son vel oahppan ahte «mii fertet hállat dan birra»? Son guhte gávcci jagi, olles golmma geardde jagis, šiega Norgga stáhtas oaččui lobi boahtit ruoktut. Vaikko vel Odd Mathis Hætta geahččala cuvzzistit singuin guđet ieža eai leat vásihan internerema, mun liikká válddán sáni saji. Lea oalle nana ovttaoaivilvuohta das ahte interneren lea vásáhus mii bistá máŋggaid buolvvaid. Dat árbejuvvo, ja mun lean daid gaskkas guđet dál guddet dan árbbi. Sávvamis besset earáid ge jienat gullot Duohtavuođa- ja seanahankommišuvnna muitalusaidčoagginbarggu bokte. Ráporta geigejuvvo geassemánu 1. beaivvi. Gažaldat dás duohko lea gii galgá dál gullat, lohkat ja bearraigeahččat muitalusaid? Gii galgá mánáid jienaid guoddit? Muhtimat ožžot Pulitzerbálkkašumi go addet fámoheapmái jiena. Connie Walker gohčoda sin guđet cevze St. Michael’s skuvlainternáhtaáiggi ‘survivors’ – seilon sielut. Eadni lei dakkár seilon siellu.
