-Almmuhus-
OĐĐASATSávvá stáhtabušeahtas vuhttot «Tråante2017» vuoiŋŋa

Sávvá stáhtabušeahtas vuhttot «Tråante2017» vuoiŋŋa

-

-

Duorastaga almmuhuvvo 2017 stáhtabušeahttaárvalus, ja sámediggeráđđi sávvá ráđđehusa muitit sámi ávvujagi ja lasihit ruhtadeami sámi ulbmiliidda.

Váikke maŋimuš jagiid stáhtabušeahtat leat ge duohtavuođas mearkkašan ahte juolludeamit Sámediggái ja sámi ulbmiliidda leat ge geahpeduvvon, go eai leat čuvvon dábálaš haddegoargŋuma, de sámediggeráđis liikká leat vuordámušat duorastahkii.

– Sámedikki dievasčoahkkin lea meannudan bušeahttadárbbuid 2017 ovddas, ja čájehuvvo ahte mii dárbbašivččiimet birrasiid 200 milljovnna ruvnno lasáhusa dálá bušeahta ektui. Nu ahte mis leat stuorra vuordámušat sidjiide, lohká sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen, guđes lea ovddasvástádus bušeahttaáššiin.

Son dattege ii jáhke dárbbuid gokčojuvvot ja sávvá juobe dábálaš haddegoargŋuma ge oažžut lasáhussan.

 

Sávvá Tråante 2017 váikkuhit

Thomassen namuha moadde ášši maid sávvá sihkkarastot stáhtabušeahta bokte, vuosttažettiin namuha Gaske-Nøørjen Samienskovle mii lea Aarbortes.

Dát skuvla árvaluvvui heaittihuvvot diimmá stáhtabušeahtas, go doppe eai leat fásta oahppit. Rievdaduvvon stáhtabušeahtas giđđat skuvla dattege oaččui ruhtadeami ovtta jahkái.

Saemien Sijte musea mátta-sámis, lea nubbi ášši maid Thomassen namuha.

– Sávan Saemien Sijte oažžut álgojuolludeami nu ahte besset huksegoahtit ođđa museavistti. Dat lea leamaš guhkes bargu sihke sin ja Sámedikki bealis. 2017 lea maid min ávvujahki «Tråante2017» oktavuođas, ja dalle fertešii ráđđehusa čájehit ahte áŋgiruššet doarjut åarjel-sámi guovllu áššiid, lohká Thomassen.

 

Vuordá seamma ládje meannuduvvot

Muđuid lohká Thomassen maiddái vuordit ahte stáhtabušeahtta meannuda sápmelaččaid seamma ládje go earáid.

– Jus ráđđehusa mearrida áŋgiruššat vissis surggiin, de vuorddán seamma lasáhusaid midjiide maid daid surggiin. Sámi servodat ferte beassat maid searvat daid áŋgiruššamiidda, muhto dat ii leat álot dáhpáhuvvan, lohká son.

Thomassen bidjá ovdamearkan go ráđđehusa stáhtabušeahta bokte lea lasihan sákka mánáidgárddiide ja skuvllaide, muhto bušeahta bokte eai leat lasihan juolludemiid Sámediggái nu ahte sii maid sáhttet nannet sámi mánáidgárddiid ja skuvlamánáid dili.

 

Thomassen lohká maiddái leat stuorra dárbbuid digitála oahpponeavvuid dáfus.

– Mii dárbbašat máŋgalot miljovnna ruvnno daidda, go dat leat divrras oahpponeavvut. Sámi mánáin lea maid dárbu gazzat oahpu digitála oahpponeavvuid bokte, jus lea jurdda ahte sii ge galget leat gergosat boahtteáiggi oahppanvugiide, čilge Thomassen.

 

2000 dávvira galggašedje máhcahuvvot

Thomassen namuha maiddái Bååstede-prošeavtta, man ulbmil lea máhcahit Sápmái fas dan birrasii 2000 kulturmuitodávvira mat dál vurkkoduvvojit dáža museain Mátta-Norggas.

– Jus lasihit museaide de vuorddán ahte midjiide maid lasihuvvo. Bååstede lea dehálaš ja mii leat čuvgehan dan guokte jagi jo, prošeaktii ferte juolluduvvot ruhta vai sáhttet vuostáiváldit dávviriid. Ráđđehus ja Stuorradiggi berrejit oaidnit ahte fertet bargagoahtit dáinna, ja dasa dárbbašivččiimet birrasiid 10 miljovnna ruvnno, čilge Thomassen.

 

– Beaivváš dárbbaša juobe dieđu ge

Beaivváš Sámi Našunálateáhter lea maid máŋga jagi oččodan ruhtadeami hukset ođđa teáhtervistti, go dálá visti lea heajos dásis.

– Oažžut jáhkkit ahte sidjiide boađášii maid veahá, muhto vuorddán ahte stáhtabušeahtas lea teaksta mii muitala ahte boahtteáiggis ráđđehus vuoruha daid dárbbuid mat leat, lohká Thomassen.

 

Ráđđehus almmuha iežas stáhtabušeahttaárvalusa duorastaga golggotmánu 6. beaivvi, diibmu 10.00.

Das beassá de oaidnit makkár áššiid sii háliidit vuoruhit, bušeahtta dattege meannuduvvo Stuorradikkis skábman ja dassážii láve veaháš rievdat.

 

 

 

 

 

 

-Almmuhus-