-Almmuhus-
KULTUVRASavio-bálkkašumi vuoiti

Savio-bálkkašumi vuoiti

-

-

Aage Gaup lea dán jagáš Savio-bálkkašumi vuoiti, ja dáiddár lea ieš ilus go oažžu dán bálkkašumi.

Aage Gaup lei okta Máze dáiddajoavkku vuođđudeddjiin 1978:s, ja dál oažžu ge son Savio-bálkkašumi.

Bálkkašupmi juhkojuvvo juohke nuppi jagi, ja das lea ulbmil fuomášumi addit dáidagii mas leat ruohttasat sámi kultuvrras, mas vuolggasadji lea bálkkašumi vuoiti barggus.

Dan čállá Nordnorsk kunstmuseum preassadieđáhusas.

 

Dovddus iežas solidáralaš guottuid dihte

Bálkkašumi vuoiti lea sámi bázzedahkki, govvačuolli ja grafihkar ja ássá Kárášjogas.

Gaup lea ­studeren bacciid Troandima Dáiddaakademiijas 1972-1978, ja lea earenoamažit dovddus iežas muorrabázzebargguid dihte.

– Dát bálkkašupmi lea buorre ja somá munnje. Mun lean hui guhká bargan dáidagiin, dadja Gaup.

 

Jury vuođušteapmi

Nordnorsk Kunstmuseum muitala ahte 2019 jurymiellahtut leat Geir Tore Holm, Matti Aikio Sámi Dáiddasearvvis ja Charis Gul­lickson Davvi-Norgga Dáidda­museas.

Sii leat earret eará ákkastallan Gaupa vuoitin danin go Aage Gaup lea dovddus iežas solidáralaš guottuid, oassálastima ja veahkkáivuođa dihte.

Nana ­giehtaduodjedáiddolašvuohta ja materiálaipmárdusa vuođul lea son iežas barggus ráhkadan ­persovnnalaš, politihkalaš ja poeh­talaš elemeanttaid ollislaš ovdanbuktiimiidda.

Jury maid geassá ovdan Aage Gaupa maŋimuš čájáhusa «Dološ giella – ođđa hápmi ja báhtareaddjit».

 

Vuosttaš bálkkašupmi

Aage Gaup muitala ahte dá lea su vuosttaš bálkkašupmi, ja lohká iežas mielas leat somán go lea ­bargan dáidagiin 70-logu rájes.

– Mun jáhkán ahte dát bálkka­šupmi lea buot mu dáidagiid ­dihte, čilge Gaup.

 

150 000 ruvdnosaš bálkkašupmi

Bálkkašupmi juhkko rabas ­doaluin Davvi-Norgga Dáiddamuseas čakčamánu 19. beaivvi. Gaup oažžu de John Savio-bálkkašumi mii lea 150 000 ruvnno.

Ovdal leaba earret eará Geir Tore Holm ja Britta Marakatt-Labba ožžon.

 

-Almmuhus-