-Almmuhus-
Featured box1– Sápme­laččat háliidit gárddás­tallat ja gáfes­tallat psyko­logain 

– Sápme­laččat háliidit gárddás­tallat ja gáfes­tallat psyko­logain 

-

-

Ođđa dutkan čájeha ahte sámi dearvvašvuođabálvalusa geavaheaddjit áigot eanet praktihkalaš dikšomálle.

NORCE Norwegian Research Centre AS ja Romssa Universitehta dutkit leat dutkan movt spesialistadearvvašvuođabálvalusas leat  sámi pasieanttain mielváikkuhanvejolašvuođat. Prošeaktajođiheaddji Rita Sørly čilge ahte sii áigo dutkat movt sápmelaččat vásihit divššu ja sáhttá go obbalaš vásáhusdieđuid sirdit sámi pasieanttaide.

– Okta eavttuin go galgá ovttasdoaibmat sámi pasieanttaiguin lea ahte psyhkalaš dearvvašvuođabargiin ferte leat máhttu dáruiduhttima ja dan váikkuhusaid birra. Dat lea ain hui guovddážis sámiid gaskkas. Ollu sápmelaččat guddet ain bákčasiid maŋŋá almmolaš, Norgga systema loavkidemiid, dadjá Rita Sørly.

Luondu ja bajásgeassin

Sørly ja su bargoustibat maid gávdne ahte dearvvašvuođabargiin ferte ipmárdus lagasvuođa birra mii sámiin lea lundui ja movt sii govvidit luonddu. 

– Lea maid dehálaš ahte lea ipmárdus sámi bajásgeassimii. Olu sámiid mielas bajásgeassin kollektiivvalaš ovddasvástádus, ja váhnemat váldet mánáid mielde praktihkalaš bargguide go oaivvildit ahte nu mánát ohppet. Dat lea earalágan Norgga skuvlasystemas, mii deattuha teoriija. Ollu sámi váhnemat áigot oahpahit mánáide iešheanalašvuođa, maid atnet fápmun, muitala Sørly.

Nanusmahttet sámevuođa

Praktihkalaš barggut leat guovddážis ollislaččat raporttas maid galget geiget SÁNAG:i. Doppe čállet ahte ovttadássásaš ja doaibmanjulgejuvvon gaskavuođat leat dehálaččat sámi pasieanttaide, ja áinnas praktihkalaš.

– Sámi pasieanttat váillahit gaskavuođaid mat nanusmahttet sámevuođa. Dat čájeha ahte sámi ja eará pasieanttain leat iešguđet dárbbut. Pasieanttat geaid jearahalaimet oaivvildit ahte eahpesámi konteavsttas, go oažžu áiggi goas galgá boahtit diibmui ja čohkkát kantuvrras golbma kvártta, ii heive sidjiide. Sii áiggoše oahpásnuvvat ovdal go sáhttet hupmat dan birra mii lea dehálaš. Luohttevašvuohta ja nanu gaskavuođat leat dehálaččat, dadjá Sørly. Son muitala ahte vástádusat čájehedje ahte sávvet eanet praktihkalaš bargguin vejolašvuođa deaivvadit, ovdamearkka dihte ealu luhtte.

– De sáhttá oahpásnuvvat bargguid geažil, ja go de heive, de sáhttá fállat gáfe. Dat lea eará vuohki lahkonit psyhkalaš dearvvašvuođa, muitala Sørly.

Jearahallamis vásihedje maid oažžut eahpečielga vástádusaid.

– Dearvvašvuođabargit dávjá lohket ahte sápmelaččat eai huma dearvvašvuođa birra, muhto dat dušše hubmo eará vugiin. Pasieanttat geaid mii leat jearahallan vástidedje min gažaldagaid jorbes muitalusaiguin, ja geavahedje metaforaid ja lagas diŋggaid birrasis. Sii eai bidjan iežaset guovddážii, muhto govvidedje birrasa ja muitaledje iešguđet muitalusaid mánnávuođas mat lea mearkkašan hui ollu sidjiide. Dat lea ollislaš vuohki ipmirdit dearvvašvuođa go bijahallá iežas máilbmái, dadjá Sørly.

Gáibida eanet heivehanmuni

Lea čielggas Sørlyi ahte gáibiduvvo eará vuohki bargat.

– Jus galgá heivehuvvot, de gáibiduvvo stuora heivehanmunni. Ferte deaivat pasieantta nu go sávvá. SÁNAG bargit vásihit dávjá ahte fertejit bargat systema vuostá. Divššut leat ráhkaduvvon Norgga konteavsttas, muhto dat ii doaimma sámi álbmogii, muitala Sørly. 

Dárbu eanet dutkat

Sørly sávvá oažžut doarjaga čađahit ođđa prošeavttaid, go oaidná dárbbu dutkat eanet seamma fáttás.

– Mii oaidnit čielga dárbbu maid rievdadit mielváikkuhanvejolašvuođaid politihkalaš dásis, systema-dásis, ii ge dušše juohke eaŋkila ektui. Dá han lea lahkoneapmi álbmotdearvvašvuođaperspektiivvas maid, go namuhuvvo gárddástallan ja duodji. De ferte lea doaimmas olgun vai oažžu oktavuođa ja luohttámuša, árvala Sørly. 

-Almmuhus-