-Almmuhus-
OĐĐASATSandra Andersen Eira - NSR 3. evttohas Ávjovári válgabiirres

Sandra Andersen Eira – NSR 3. evttohas Ávjovári válgabiirres

-

-

Válgabiire: Ávjovárri

Bellodat: NSR

Namma: Sandra Andersen Eira

Ahki: 30

 

 

 

Bargu ja oahppu

 

Maid don barggat dál ja makkár barggut leat dus ovdal leamašan? Makkár oahppu lea dus?

 

– Guolásteaddji. Lean ovdal leamaš veagas Finnmárkkus, Romssas ja Nordlánddas, sihke fierbme- ja liidnabivddus. Dál guolástan Oarje-Finnmárkkus iežan šárkkain.

 

 

Eatnigiella/ giella

 

– Eatnigiella lea dárogiella, ipmirdan sámegiela, muhto human dárogiela.

 

 

Politihkalaš duogáš

 

Guđiid bellodagaid leat don ovddastan? Leat go leamašan sámediggeáirras?

 

– 2017 cuoŋománu ledjen debutánta politihkas, goalmmát evttohussan NSR:s. Lean maid Porsáŋggu Sámiid Searvvi stivramiellahttu.

 

 

Váibmoáššit

 

Makkár áššiide áiggut bidjat fokusa?

 

– Vuođđoealáhusat, váldonjuolggaduslaš guolástanpolitihkka ja mearrasámi vuoigatvuođat, ja dásseárvu.

 

Mii lea du mielas eanemus hástaleaddjin man Sámediggi ferte čoavdit čuovvovaš áigodagas?

 

– Sihkkarastit riddoálbmogiid vuoigatvuođaid vai vuhtii váldit ásaheami riddoguovlluin, mearrasámi kultuvrra, ja dan unnit guollefatnasa eavttuid.

 

Čilge manne/manne eai galggaše minerála- ja ruvkefitnodagat oažžut lobi ásahit ja álggahit doaimmaid sámi guovlluin?

 

– Mii vuosttaldit ruvkedoaimmaid sámi guovlluin dassážii go láhkaortnet lea rievdan, vai sámi vuođđoealáhusain lea gáhtten sisabahkkemiid vuostá.

 

Čilge doaibmá go dálá boazodoallopolitihkka vai ii. Mii šaddá deháleamos ášši mii guoská boazodollui čuovvovaš áigodagas?

 

– Dás lea sáhka das ahte ferte láhčit dili nu ahte lea vejolaš eallit boazodoalus sis geain lea dát ealáhat. Earret eará fertet mii čoavdit boazodolliid vuoigatvuođat areálaide.

 

Eanandoallu, movt sáhttá Sámediggi dahkat sihkkarastin dihte ahte nuorat sáhttet joatkit ealáhusas / álgit ealáhussii?

 

– Dat mainna mii sáhttit veahkehit lea earret eará bargat vai sáhttit fállat ásahandoarjaga ja ruhtademiid investeremii.

 

Mii lea dat stuorámus hástalus guolástusealáhusas Sámis? Maid sáhttá Sámediggi dahkat nu ahte dat unnimus doalut maid sáhttet birgejumi viežžat guolásteamis?

 

– Hástalusat leat máŋggat, sihke kultuvrra, árbbi, virggi, servodaga ja identitehta dáfus, mas lea njulgestaga negatiivvalaš čuozahus boasttu guolástanpolitihkas. Mii fertet sihkkarastit riddoálbmogiid vuoigatvuođaid vai mii sáhttit vuhtii váldit unnit lahta, ja addit guovlluide vejolašvuođaid háhkat eambbo bargosajiid ja eambbo dietnasa resurssaroggamis.

 

Sámegielat, movt berre Sámediggi láhčit dili nu ahte nannejuvvojit čuovvovaš áigodagas?

 

– Sámediggi ferte bargat eiseválddiiguin nu ahte NOU čađahuvvo.

 

Makkár ođđa bargosajiid lea dehálaš vuoruhit čuovvovaš áigodagas?

 

– Mun oaivvildan ahte lea dehálaš áŋgiruššat bargosajiide sihke mátkeealáhusas/turismmas, biepmus, olgodaddamis, duojis, ja nu ain, mat fas sihkkarastet ahte mii sáhttit ávkkástallat resurssaid ja vejolašvuođaid mat min birrasis leat ja nu sáhttit váikkuhit buoret servodatstuorrumii ja ekonomalaš stabilitehtii.

 

Guhte ášši lea čuohcan dutnje eanemusat ja manne?

 

– Dásseárvoášši mii lea dagahan miellaguoddováttisvuođaid guoskevaš nissonolbmuide dievdodominerejuvvon virggiin beaiveortnegii dálvet, nu go nisson guolásteaddji, bovttii máŋga jurdaga mus dan dáfus man viiddis váttisvuohta dálá servodagas lea buot virggiin ja riikaosiin, muhto dat movttiidahtii maid mu álgit bargat áššiin – ii fal dušše iežan dihte, muhto sávvamis sáhttit dagahit positiivvalaš rievdama eanet olbmuide. Dá lea eandalii juoga mainna mun áiggun bargat ja gávdnat čovdosa dasa, vai buohkat – beroškeahttá sohkabealis, čearddalašvuođas, oskkus, agis ja nu ain, galget leat ovttaárvosaš eavttut virgeválljemii ja loaktimii.

 

 

Beroštumit

 

Makkár astoáigedoaimmat leat dus?

 

– Visot maid mearra ja várit sáhttet fállat! Olgunastineallin, čuoigat, kajakk, skohter, borjjastit, čohkkamátkkit, mátkkoštit ja oaidnit máilmmi, ođđa vásáhusat, deaivvadit ođđa olbmuiguin ja oažžut gova sin eallinhistorjjás, kultuvra, historjá, ekspedišuvnnat. Davvipola ekspedišuvdna lea dán jagáš astoáigedoaibma.

 

Mii lea dat stuorámus maid leat vásihan eallimis?

 

– Stuorámus vásáhus lea iešalddis eallin, beaivi go mu nieiddaš riegádii ja beaivi go šadden «tante» – dát leat stuorámus skeaŋkkat maid lean ožžon ja mat leat riggudan mu eallima eanemusat, ja dat beaivi go válljejin eallima mearas – mii ii dušše addán ámmátnamahusa, muhto maiddái eallinvuogi, ámmátrámisvuođa, ja friddjavuođa, mii lea dan veara deaivvadit buot hástalusaiguin mat čuožžilit go lea mearas.

 

Maid dagat go áiggut vuoiŋŋastit?

 

– Leat dušše guokte saji gos sáhtán vuoiŋŋastit: go lean mearas dahje váris. Ii mihkke eará leat nu vuoiŋŋastahtti dahje buoret terapiija go návddašit várddus várrečohkas, ráinnas áibmu, nástealbmi ja guovssahasat, dolla ja buorit fearánat.

Dahje meara vilda luondu go gullojit bárut ja davvebiegga, goaskin mii girddaša bajábealde ja bossut mat stohket fatnasa guoras dan botta go beaivváš luoitáda ja badjána, ja dovdat vuollegašvuođa maid elemeanttat addet ja eallima duohta meinet. Čáppat, vilddas ja albma.

 

Gii lea du stuorámus ovdagovva ja manne?

 

– Mu stuorámus ovdagovat leat buohkat geat leat válljen rahčat iežaset áŋggaštusa ovddas, vázzán iežaset luottaid vaikke leat deaivvadan goarádusaiguin, ja geat stargadit leat luottaid ráhkadan friddjavuhtii. Inge Solheim ja Jarle Andhøy leaba guovttis geaidda mun čájehan buot iežan respeavtta ja hervvošan sudno eallinoainnu, ceaggáivuođa, ja sudno olahusaid eallimis.

Soai leaba eahpitkeahttá guokte albma olbmo geaid mus lea leamaš illu dovdat, ja váikkuheaba goabbat ládje buoret servodahkii ja buoret máilbmái gos sáhttá eallit.
Mu boarráseamos «tante», gii bijai iežas eallima fuolahit stuora bearraša ja viidásitdolvon historjjá, kultuvrra ja máhtu buolvvaide mat su maŋis bohte.

Vaikko giella lei dáruiduvvan, de su identitehta ja árvvut ledje stargat. Su vuoibmi lossa áiggiid čađa, iešvuohta doalahit oaivvi badjin vaikko makkár dilálašvuohta čuožžila, ja áŋgirvuohta buot daid jagiid, ánssáša buot gudni.

Mu nieiddaš, gii ii leat nu boaris vel, lea čájehan duostilvuođa, givrodaga, gierdevašvuođa ja áigumuša diktit leat birgemeahttumin, juoga maid mun čilgetmeahttun olu hervvošan ja son lea ovdagovva munnje máŋgga dilálašvuođas.

-Almmuhus-