-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OAIVILAT– Sámi servodaga ja sámi skuvlla ovddideami várás

– Sámi servodaga ja sámi skuvlla ovddideami várás

-

-

Sámediggeráđđi oaivvilda Sámedikki bures lihkostuvvan oahppoplánabuvttusbargguiguin: – Ođđa oahppoplánabuktosiin lea mealgat eanet eksplisihtta sámi sisdoallu bajimus dási teavsttain go dálá nationála oahppoplánabuktosis, čállá Mikkel Eskil Mikkelsen dán kronihkas. 

Vuossárgga skábmamánu 18. beaivvi almmuhuvvojit ođđa oahppoplánabuktosat, sámi buohtalas, ovttaárvosaš oahppoplánabuvttus ja nationála oahppoplánabuvttus. Sámediggi lea mearridan oahppoplánaid sámegiela várás ja oahppoplánaid sámi sisdoalu.

Ođđa oahppoplána almmuheapmi čájeha ahte mii leat dál ođasmahttigoahtán oahppoplánabuktosiid ja mii áigut dál sihke váldit atnui ja ovddidit oahppoplánaid earret eará joatkkaskuvlla prográmmafágaid várás.

Sámediggeráđđin, mas lea ovddasvástádus oahpahusas, mus lea nana jáhkku das ahte ođđa oahppoplánabuktosat leat mielde ovddideamen olles riikka ja ahte mii juksat dakkár bohtosa mainna mii sáhttit leat rámis. Mii leat nagodan ovddidit sámi servodaga ja sámi sisdoalu oahppoplánain dainna lágiin ahte dat lea mielde sihkkarastimin ja seailluheamen sámi giela ja kultuvrra. Mii leat mielde sihkkarastimin dan ahte sámi oahppit deaivvadit dakkár skuvllain mii doarju sin identitehta ja addá sidjiide oahpahusa sin kultuvrra, historjjá ja servodateallima vuođul. 

Seamma áiggi go sámi ja dáža skuvllain lea čielga ovdáneapmi, de lea ollu mii lea ođas. Ođđa guovddáš dokumeantan fágaođastusas lea Bajimus oassi – Árvvut ja prinsihpat vuođđooahpahusas. Ii leat vuosttaš geardde go sámi sisdoallu lea mielde bajimus oasis. Dattetge lea vuosttas geardde go bajimus oasis leat čielga vuordámušat sámi sisdollui oahppoplánain ja dat lea oktasaš sihke nationála ja sámi skuvllas. Sámedikki mielas dat lea stuorra ovdáneapmi. Bajimus oasis daddjojuvvo ahte sámi kulturárbi lea oassi Norgga kulturárbbis, ja ahte dárogiella ja sámegielat leat ovttaárvosaš gielat. Das daddjojuvvo maiddái ahte oahppit galget oažžut ipmárdusa sámi álgoálbmoga historjjás, kultuvrras, servodateallimis ja vuoigatvuođain.

Barggadettiin ođđa árvvuiguin ja prinsihpaiguin vuođđooahpahusa várás mii oaidnit ođđa vuogi ipmirdit gealbodoahpaga, mii oaidnit áibbas ođđa struktuvrra oahppoplánain. Oahppoplánat galget maid láhčit čiekŋalis oahppamii, ahte oahppit beasset čiekŋudit oahppanávdnasiidda ja bargat daiguin guhkit áiggi. Dat lea dagahan ahte gealbomihtuid lohku lea njiedjan.

Sámediggi lea dattege bargan dan ala ahte oahppoplánain galget leat nu ollu eksplisihtta sámi gealbomihtut buot nationála oahppoplánain ja sámi ovttaárvosaš, buohtalas oahppoplánain go vejolaš. Dáinna bargguin mii leat lihkostuvvan. Ođđa oahppoplánabuktosiin lea mealgat eanet eksplisihtta sámi sisdoallu bajimus dási teavsttain go dálá nationála oahppoplánabuktosis.

Dárogielfágas lea gealbomihtuid lohku unniduvvon goalmmadas osiin, muhto sámi sisdoallu ii leat unniduvvon seamma ollu. Luonddufága sámi ja nationála oahppoplánain leat máŋgga oasis sámi sisdoallu, earret eará deattuhuvvo árbediehtu. Earret eará servodatfágas, sámi ja nationála oahppoplánain, leat dáruiduhttin ja vearrivuohta sápmelaččaid vuostá fáddán.

Sámediggái lea leamaš deaŧalaš ahte oahppit ohppet dan vearrivuođa birra mii lea čađahuvvon sápmelaččaid vuostá historjjás gitta min áiggi rádjai.

Oahppoplána duojis lea earret eará vuođđuduvvon árbevirolaš duoji guoddevaš ávnnasgeavaheapmái. Dáidaga ja giehtaduoji oahppoplánas lea sámi sisdoallu lassánan mearkkašahtti.

Oahppoplánas sámegielas nubbingiellan lea eanet deaddu biddjojuvvon dasa ahte duođaid oahppat sámegiela, dainna lágiin ahte gulahallan lea deattuhuvvon deaŧaleamosin fágas. Oahppoplánat sámegielas vuosttaš- ja nubbingiellan láhčet dasa ahte oahppit ožžot gelbbolašvuođa sámegielas go geavahuvvojit nana giellaoahppanmodeallat.

Mus lea jáhkku dasa ahte oahppoplánabuvttus, oktan Bajimus osiin – árvvut ja prinsihpat vuođđooahpahusas, ovddastit sámi árvoloktema sámi skuvlla várás. Dasa lassin leat oahppoplánat áigeguovdilat ja boahtteáiggediđolaččat, ja ráhkkanahttet ohppiid dasa ahte háhkat relevánta máhtu ja ipmárdusa boahtteáiggi servodagain, ja dasa ahte sáhttit geavahit dan maid sii leat oahppan iešguđet diliin.

Dál giittán buot oahppoplánajoavkkuid, ja erenoamážit daid sámi oahppoplánabargiid geat leat veahkehan Sámedikki ovddidemiin sámi buohtalas, ovttaárvosaš oahppoplánaid. Dis lea leamaš gáibideaddji bargu, maid dii lehpet čađahan konstruktiivvalaččat ja alla fágalaš kvalitehtain. Ođđa oahppoplánabuktosat leat čielga mearkan dasa ahte sámi servodat ieš sihke sáhttá ja galgá ovdánit sámiid iežaset eavttuid vuođul ja dan máhtu vuođul maid sámi servodagat leat háhkan.

 Vaikke vel oaidnit ge čielga ovdáneami sámi servodagas ođđa fágaođasmahttima bokte, de leat mis dattetge muhtun hástalusat oahppoplánabuktosiid ođasmahttima oktavuođas. Guovddáš hástalus lea ahte fertejit ráhkaduvvot sámi oahpponeavvut ođđa plánabuktosa vuođul. Dan mii leat váldán vuhtii, ja áigut ain váldit vuhtii boahtte jagiid doarjagiin oahpponeavvoráhkadeapmái.

Seammás leat mii atnuiváldinproseassas go oahppoplánat galget geavahuvvot skuvllas. Go mii nannet sámi sisdoalu goappašiid oahppoplánabuktosiin, de mii bidjat sihke ođđa, stuorát ja eanet gáibideaddji bargamušaid skuvllaide ja oahpaheddjiide. Bajimus oassi galgá váldojuvvot atnui skuvllain ja oahppit galget oahppat eanet sámiid birra álgoálbmogin. Deattuhan ahte ii leat dušše skuvllaid geatnegasvuohta, muhto maiddái buot ohppiid vuoigatvuohta ahte sii galget beassat muosáhit máhtu dan máŋggakultuvrralašvuođa birra masa sii gullet. Sámediggi lea bisson dan oainnus ahte go gealbomihtut leat čielgasat, de dat lea doarjjan oahpaheddjiide oahpahusas ja dainna lágiin mii sihkkarastit ahte máhttu sámiid birra álgoálbmogin lassána olles riikkas.

Dat ahte buot skuvlamánát Norggas ožžot máhtu buot álbmogiid birra iežaset riikkas, iežaset álgoálbmoga birra ja ožžot ipmárdusa das ahte buot olmmoščearddat leat ovttaárvosaččat, lea ovdun Norgii našuvdnan. Sámi sisdoallu lea mielde deattuheamen dan ahte demokráhtalaš servodat suodjala álgoálbmogiid ja minoritehtaid. Buot skuvlasearvevuođa oassálastit galget ođđa oahppoplánaid vuođul ovddidit diehtomielalašvuođa sihke minoritehta ja majoritehta perspektiivvaid birra ja láhčit ovttasbargui, gulahallamii ja digaštallamii. Dat lea mielde addimin ipmárdusa dan máilmmis ja dan servodagas mas mii eallit. Dan oktavuođas lea stuorra ávki sámi kultuvrras, historjjás ja servodateallimis, ja mun lean duhtavaš go mii leat nagodan oažžut saji oahppoplánabuktosiin nu ahte dát vuođđooaidnu bisuhuvvo. 

Oahppoplánabuktosiid ođasmahttimis lea stuorra ávki, muhto seammás eai leat buot hástalusat čovdojuvvon. Ain váilot sámi buohtalas, ovttaárvosaš oahppoplánat matematihkkafágas, lášmmohallanfágas ja sámegielfágas guluhemiid várás. Seammás váillahit ollugat čielgasat ja eanet eksplisihtta sámi sisdoalu matematihka oahppoplánas. Mu čielga oaidnu lea ahte Sámedikkis lea áigumuš álggahit barggu ovddidemiin sámi buohtalas, ovttaárvosaš oahppoplánaid dáin fágain. Nu mii leat mielde čalmmustahttimin dan mii nannejuvvon sámi sisdoallu lea dáin fágain ja ovddideamen fágaid sámi giela, kultuvrra ja servodateallima vuođul. Sámediggi joatká ovddidemiin sámi skuvlla ja sámi servodaga.

Kronihkkačálli: Mikkel Eskil Mikkelsen, sámediggeráđđi

-Almmuhus-