Sámiid searvvit sávvet measta ahte eai oaččo doarjaga, vai FeFo baicca vuoruha galbbaid sámegillii.
Kárášjoga Sámiid Searvi ja Porsáŋggu Sámiid Searvi leat ohcan doarjaga Sámedikkis oažžut galbbaid sámegillii Bissojoga savvoniin. Go oaččui dieđu Sámedikkis ahte ferte vuođđoeaiggádis oažžut lobi, válde sii oktavuođa FeFo:in jearrandihte lobi. Dál sii leat measta sávvame ahte eai oaččo doarjaga.
– Mii sávvat ahte sii ieža háliidit, vai mii priváhta searvvit eat dárbbaš bidjat buot návccaid dasa, go oaivvildit diet gullá almmolašvuhtii. Dat lea sávahahtii ahte FeFo váldá ášši, go sis leat resurssat dasa, dadjá Egil Utsi Kárášjoga Sámiid Searvvis, gii lea bargan áššiin guhká.
Kvenagillii galben
Dat gullá maid áššái go Bissojogas lea juo galbejuvvon kvenagillii, ja Utsi dadjá ahte sámiid servviid mielas galgá sámegiella maid oidnot galbbain johkagáttis.
– Munnje lea dat dehálaš go min máttut leat dulbmon diein guovlluin ollu duhát jagiid, ja lea dehálaš ahte sámegiella maid oidno ja adno vai ii jávká, dadjá Utsi, gii lohká iežas sáhkkin diehtit gii lea kvena-galbbaide addán lobi. Son reagerii go kvenagillii ihte galbbat, muhto eai sámegillii ja lohká ahte kvenagiella lea váldán badjelasas Bissojogas.
Vuordime vástádusa
Ovttastuvvon našuvnnaid giellajagi oktavuođas ohce Kárášjoga ja Porsáŋggu Sámiid Searvvit doarjaga Sámedikkis. Vástádusas Sámediggi álggos biehttalii addimis doarjaga go ii gullan sidjiide, muhto maŋŋel riŋgejedje ja lohke ahte sáhttet ruđa juolludit jus vuođđoeaiggát addá lobi. FeFo lea positiiva dasa, muhto sihtet eambbo dieđuid.
Searvi mii hálddaša joga
Meahcceossodaga jođiheaddji, Einar Asbjørnsen, ii loga diehtit lea go FeFo njuolgut addán lobi galbet, muhto lohká lea árvideames nu. Dat lea Bivdiid- ja guolástansearvi Bissojogas geat hálddašit joga FeFo ovddas.
– Mii luoitit lihttoláigoheddjiid hálddášeapmái šiehtadusa ektui, ja dán rádjai mis ii leat gáibádus ahte galget lea sámegillii galbet savvoniin. Jus mii oažžut jearaldaga sámiid servviin, de mii sáhttit árvvoštallat dan ja de addit cealkámuša, dadjá Asbjørnsen.
Garrá oaivilat
Son maid dadjá ahte dat sáhttá leat áigeguovdil bidjat sámegillii maid galbbaid, muhto dán rádjai ii leamaš gáibádussan. Sii leat ovdal digaštallan ášši.
– Dat leat oalle garrá oaivilat galbema birra Finnmárkkus. Muhtun guovlluin soaitá leat eanet lunddolaš galbet kvenagillii go sámegillii, dahje sáhttá leat nu ahte savvoniin leat ovdalaččas dárogielnamat ja de šaddá eahpelunddolaš sámegillii galbet, muitala Asbjørnsen.
Lágas vuoruhit sámegiela
Finnmárkkulágas boahtá ovdán ahte ulbmil lágain lea ahte eatnamat Finnmárkkus galget hálddašuvvot buorrin ássiide, ja earenoamážit vuođđun sámi kultuvrii ja meahcástallamii. Asbjørnsen doahttala dan, ja lohká ahte dat lea dehálaš doalahit dan sámi oaidninsaji.
– Movt mii dan ollašuhttet, dasa sáhttet iešguđet vuogit ja plánat, dadjá Einar Asbjørnsen, gii ii loga hilgut vejolašvuođa galbet sámegillii.
