-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATSámi bušeahtta vuoittahallit - eai vel vuollán

Sámi bušeahtta vuoittahallit – eai vel vuollán

-

-

Gaske-Nøørjen Saemienskovle, Saemien sijte ja Beaivváš Sámi Našunála Teáhter, eai ožžon guhtege liigejuolludemiid rievdaduvvon našunálabušeahtas. Sii dattege eai áiggo dan dihte vuollánit.

– Dainna in hirpmáhuvvan gal. Gurutbellodaga nubbinjođiheaddji Ola Elvestuen finai min luhtte sotnabeaivve ja lohpidii rahčat vai oažžu min rievdaduvvon bušehttii. Eat leat oalát doaivaga haga, muhto ii leat go veahá vel báhcán, muitala Gaske-Nøørjen Saemienskovle sámegieloahpaheaddji Tove Brustad.

 

Áigot heaittihit skuvlla

Čakčat go stáhtabušeahtta almmuhuvvui de čielggai ahte ráđđehusa árvala heaittihit dán sámeskuvlla mii lea Aarbortes Norlánddas.

Dan rájes leat skuvlla bealis áŋgiruššan ovddidit ášši ja seailluhit skuvlla. Doaivva dál lea beassat reivdaduvvon bušehttii man Stuorradiggi loahpalaččat meannuda geassemánu 17. beaivvi.

– Elvestuen lea positiiva olmmoš guhte vuhtiiválddii min oainnuid. Luohttit dasa ahte son ovddida ja hállá min ovddas, muhto dáidá leat ráddjejuvvon man olu son ge nagoda dahkat. Muhto eat vuollán ovdal go lea bággu, lohká Brustad.

 


II VUOS VUOLLÁN: Gaske-Nøørjen Saemienskovle sámegieloahpaheaddji Tove Brustad ii loga iežaset vel vuollánan bisuhit skuvlla.
Priváhtagovva

 

Jáhkku boahtte jagi oažžut ruhtadeami

Nubbi ásahus mii máŋga jagi lea sávvan oažžut lasi juolludeami stáhtabušeahtas, lea Saemien sijte, máttasámi musea. Sii áiggošedje hukset ođđa museavistti.

Musea jođiheaddji Birgitta Fossum iige loga iežaset leat hirpmahuvvan go eai beassan rievdaduvvon bušehttii.

– Mii fertet baicce garrasit áŋgiruššat vai beassat 2017:i stáhtabušehttii, lohká Fossum.

 

Loga maid: Alla vuordámušat stáhtabušehttii

 

Son muitala Statsbygga ožžon Kulturdepartemeanttas bargun iskat mo lea eanemus ekonomalaččat ulbmilaš hukset ođđa museavistti.

– Statsbygg lea de geahčadeamen berret go gávdnat eará tomtta, ja leago ulbmilaš dálá tevnnegii mielde hukset. Sii fargga gerget dainna bargguin, čilge Fossum.

Go dainna gerget de šaddet jáhkkimis ođđa tevnnegiid ráhkadit ja ođđa entreprenevrraid oažžut searvái.

– Das rájes de leat gergosat čugget goaivu eatnamii ja huksegoahtet, ja danne jáhkán leat eanemus realisttalažžan beassat 2017:i stáhtabušehttii, lohká museajođiheaddji.

 

Našunálateáhter ain vuorddaša

Goalmmát ásahus, Beaivváš Sámi Našunála Teáhter, lea maid guhká vuordán oažžut ráđđehusas ruđa huksegoahtit ođđa teáhtervistti. Ja sii orrot ain šaddamin vuordit, go rievdaduvvon našunálabušeahtas eai namuhuvvon siige.

Maŋimuš áiggiid lea teáhter beaggán medias, go dálá visttit leat leamaš nu heajos dilis ahte máŋga vahkku leat šaddan eará visttiin bargat.

Ávvir ii leat vel fáhten teáhterhoavdda Rolf Degerlunda ságaide, gullat makkár jurdagat sis leat rievdaduvvon bušeahta ektui.

-Almmuhus-