Ovddádusbellodaga Ellen Inga Kristine Hætta oaidná dárbun hehttet Sámedikki viiddidit doaimmaid vel viidábut. Sus lea hui čielga oaidnu: Sámediggi ii galgga leat dego smávva Stuoradiggi. Sámediggi galgá bargat ovddidit giela ja kultuvrra – ja dušše fal dan.
Ellen Inga Kristine Hætta lea eret Guovdageainnus ja lea bajásšaddan boazodilis. Njealji máná eadni ja ovddeš journalista áŋgiruššá dál servodatáššiin ja váimmu lagamusas lea Ovddádusbellodat. Su váibmoáššit leat giellaáššit, kultuvra ja heaittihit Sámedikki. Ávvira válgapoddas muitalii son iežas politihkalaš áigumušaid birra ja manne válljii Ovddádusbellodaga ovddas politihkkegoahtit.
Buohkat seamma árvvus
– Válljejin Ovddádusbellodaga danne go dat lea bellodat mii addá vejolašvuođaid buohkaide – ja buot olbmuin lea seamma árvu, leažžá dal mii leažžá. Dego mun, mun lean bargonávccaheapme, muhto mus lea seamma árvu. Mis lea seamma árvu buohkain, muhto dan dihte ii leat daddjon ahte buohkaide galgá ovttaládje dahje buohkat galget ovttalágánat. Ovddádusbellodat addá vejolašvuođaid buohkaide leahkit ieš. Eai vikka hábmet nuppi, dat dohkkehit nuppi nu mo lea ja galget seamma eavttut buohkaide.
Son geavaha ovdamearkan johtolaga leahttorájiid:
– Go lea leahttorádji 60 km/d ja jus dan ii doala, de sáhkkohallá. Die lea Ovddádusbellodat. Buohkaide seamma eavttut ja njuolggadusat.
– Dat lea mu mielas eanemus dego dološ sámi servodatsystema. Mun muittán maid dan vuogádaga. Eatnis ja áhčis ii lean nu stuora siida. Go mii johttáimet davás ja stuorát siida boahtá jođii, de lea hui lunddolaš ja čálitkeahttá njuolggadus ahte unnit siida galgá bisánastit vai stuorát siida beassá meaddel. Nie lea Ovddádusbellodat maid. Dat leat seamma eavttut, muhto seammás leat njuolggadusat.
– Dat lea mu mielas eanemus dego dološ sámi servodatsystema
Sámediggi galgá giela ja kultuvrra ovddas bargat
Ellen Inga Kristine čilge lagabuidda mo son čatná dan dálá politihkkii:
– Mun in sáhte dál go lean álgán Sámediggái politihkket. Sámedikki lohkat ahte dál máhkaš galget girdišillju bidjat Áltái. Sámedikkis ii leat vejolašvuohta dan dahkat, dat lea Stuoradikki doaibma. Nu mii oaidnit FRP, Sámediggi ii leat «Mini-Stuoradiggi». Sámediggi lea Sámediggi ja galgá bargat dasa ahte sámi giella ja kultuvra galgá ovdánit, áinnas, muhto goit bisuhuvvot.
– Ovddádusbellodat han álo geahččalan heaittihit Sámedikki. Leat go don ovttaoaivilis dasa?
– Juo, mun gal lean ovttaoaivilis. Dan dihte go vikkahit Sámedikki «Mini-Stuoradiggin». Sámediggi ii leat Stuoradiggi. Sámedikkis leat dat eavttut mat das leat ja dan vuođul dat galget politihkket. Ii leat nu ahte Sámediggi galgá mearridit visot Norggas. Dat ii leat nu! Sámediggi galgá geahččalit bargat sámi giela ja kultuvrra ovddas, lea Ellen Inga Kristine čielga oaidnu Sámedikki rolla birra.
Ii leat nu ahte Sámediggi galgá mearridit visot Norggas.
Ellen Inga Kristine lohká ge iežas imaštallan manne dat čeahpes politihkkárat, geat dál čohkkájit Sámedikkis, manne sii eai baicce beroštišgoađe stuoradiggepolitihkas.
– Manne dohko eai álgge politihkket gos dát fápmu lea, gos duođaid lea fápmu. Eat mii galgga vikkahit Sámedikki smávit Stuoradiggin. Dat mu mielas ii gula gosage. Mis lea Stuoradiggi mas lea fápmu ja dat lea mii mearrida.
Váikkuhit ahte Sámediggi ii viiddit doaimmas vel viidábut
– Don leat nubbinevttohas Ávjovári válgabiirre Ovddádusbellodaga listtus. Manne bat dan de áiggut Sámediggái jus don leat Sámedikki vuostá.
Ellen Inga bohkosa gažaldahkii, muhto čilgesta duođalaččat manne searvá válggaide:
– Nu guhká go lea Sámediggi, de lea mus maid dahje Ovddádusbellodagas vejolašvuohta searvat politihkkii ja geahččalit doppe váikkuhit dan ahte ii leava Sámedikki doaibmá nu viidát go dál orru leavvamin.
– Mii gullat ahte giella ii adno nu bures árvvus go Ovddádusbellodat hálidivččii. Ovddádusbellodaga politihkka lea ahte sámegiella ja dárogiella leat ovtta dásis. Min bargu lea de Sámediggái doalvut dan ahte sámegiella ja dárogiella leat dássálagaid. Sámedikki bargu lea ovddidit sámegiela ja čalmmustahttit fylkkaide ja suohkaniidda ahte sámegiella lea dehálaš ja dat lea seamma dásis. Dat lea maid Sámediggi dál ii oro nagodeamen go nu oallugat váidalit, čilge Ellen Inga Kristine.
Son geavaha Álttá sámi mánáidgárdedili ovdamearkan gos leat sámi mánát geat eai oaččo sámi mánáidgárdesaji:
– Jus Sámediggi livččii daid ruđaid atnán maid dál bálku juohke guvlui. Mii oaidnit ahte leat addán duoppil dáppil dikkiide ruđa. Lea go Sámedikki bargu addit ruđa diggeáššiide? Mu mielas goit ii oro dat. Eai ge leat earret go muhtumat geat ožžot. Jus juo galgá nu ahte Sámediggi galgá ruhtadit diggeáššiid mat miehtá Norgga lea sámiid gaskkas ja sámit dáčča servvodaga vuostá, de de galgá buohkaide addit, iige dušše muhtumiidda. De lea ge mu mielas nu unohas go Álttás eai oaččo sámi mánát sámi mánáidgárdái saji. Dan livččii Sámediggi buorebut galgan bargat ja bidjat dohko eambbo ruđa. Áltá lea maid stuora sámi suohkan, oaivvilda Ellen Inga Kristine.
– Lea go sámegiella dušše gievkkangiella?
– Ovddádusbellodat lea ovdal lohkan ahte sámegiella lea gievkkangiella iige leat dárbu ahte dat lea vuosttašgiellan skuvllas. Lehpet go rievdadan dan oainnu?
Dan oainnu gal dáhkida Ellen Inga Kristine bellodagas rievdan ja čujuha iežaset válgaprográmmii mas daddjo ahte sámegiella ja dárogiella leaba ovttadássásaš gielat.
– Ovddádusbellodat áigu bargat dan badjelii ahte giella ja kultuvra vuoruhuvvojit vuosttažin, nubbin, goalmmádin, njealjádin, viđadin ja aivve dan, dušše dan!
– Iige maidege eará?
– Na masa bat eará galggašii? jearrala Ellen Inga Kristine jođánit.
Ii dárbu doarjut sámi ealáhusaid
Ellen Inga Kristine ii loga dárbun Sámedikkis doarjut sámi ealáhusaid ge, go su oainnu mielde leat nu olu eará ruhtadangáldut gos sáhttá ohcat ealáhusdoarjaga. Son namuha ovdamearkan Innovašuvdna Norgga. Duoji dáfus gal lea eará oainnus:
– Duodji lea kultuvra. Jus lea dakkár fitnodat mainna áigu ovddidit sámi kultuvrra, de lea eará ášši ja dan galggašii Sámediggi doarjut. Muhto dat ahte bensiidnastašuvdna Ráissas oažžu doarjaga ii leat mu mielas nu vuogas. Lea go dat sámi kultuvra? jearrá Ellen Inga Kristine ja deattuha:
– Min binnáš ruhta ii juolo nie. Dan ferte gal várret dasa masa dat galgá. Buot eará doaimmaide mii eat atte ruđa. Sámedikkis lea nu unnán ruhta ja dat galgá visot mannat sámi kultuvrra ja sámi giela ovddideapmái.
… dat ahte bensiidnastašuvdna Ráissas oažžu doarjaga ii leat mu mielas nu vuogas. Lea go dat sámi kultuvra?
Eanet návccaid revitaliseremii
Son oaivvilda ge ahte lea maid dárbu bidjat eanet návccaid sámegiela revitaliseremii. Son oaidná ge sámegiel gáiddusoahpahusa, man earret eará Guovdageainnu suohkan fállá, buorren vuohkin dan dahkat. Dakkár fálaldagaid oaidná son dárbun eambbo ásahit miehtá Norgga ja vel olgoriikii ge, ja buot sámegielaide, vai buohkat beasaše iežaset giela oahppat neahttaoahpahusa bokte.
– De lea min mihttu, ovddidit sámegiela. Ii galgga sámegieloahpahus leat dušše Guovdageainnus ja Kárášjogas dahje dain suohkaniin main lea šiehtadus Sámedikkiin. Diet lea min mielas bákkolaš doaibma. Sápmelaččat orrot miehtá Norgga ja vel olgoriikkas ge, ja de beasaše dat mánát váldit sámegiel oahpu neahta bokte, čilge Ellen Inga Kristine áigumušaideaset birra.
Son čilge ahte Ovddádusbellodaga prográmma mielde galgá sámegieloahpahus fállojuvvot miehtá Norgga.
– Sámegiella galgá maid seamma dásis válljenfágan skuvllas go eará ge gielat. Ii dárbbat leat sápmelaš ge jus galgá oahppat sámegiela. Ii dárbbaš duođaštit ahte lea sápmelaš ovdal go oažžu sámegiela fágan.
– Ovddádusbellodat ii billis sámi kultuvrra!
– Hui olu sápmelaččat hupmet ahte Ovddádusbellodat billista sámi kultuvrra. Lea go dat duohta?
– A-a. Lea juste baicce nuppe ládje. Sápmelaččat leat seamma dásis go buot eará ge dáččat, mii han leat norgalaččat.
Mot don áiggut čájehit sápmelaččaide, ahte Ovddádusbellodat lea buot buoremus bellodat?
– Sii geat dovdet mu, goit dás lagasbirrasis, dihtet gii mun lean ja dihtet mun lean nu govttolaš olmmoš go oba sáhtán ge. Mun válljejin Ovddádusbellodaga dan dihte go dat lea govttolaš bellodat. Doppe oažžut muitalit juste maid oaivvildit ja manne oaivvildit dan. Jus dus leat nohkka buorit ákkat, de don oaččut iežat áššiid čađa, čilge Ellen Inga Kristine.
Olahan juo politihkalaš áigumušaid
Son geassá ge ovdan ášši man lohká iežas juo olahan politihkalaččat:
– Álgen beassážiid áigge bargat dan ala ahte buot bohccuid ovddas galgá máksot miessedoarjja. Dalle gal boagustedje ja lohke ahte diet ii boađe agibeaivvis. Muhto, mii dáhpáhuvai? Mii oaččuimet doarjaga buot bohccuid ovddas maid vuvddiimet njuovahahkii! Juo, mun gal ordnen. Mun siivvožit barggan, lohká vel Ellen Inga Kristine Hætta.
Guldal olles ságastallama Ellen Inga Kristine Hættain avvir.no siiddus.
