-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATSáme­diggi evttoha heaitti­hit miesse­doarjaga 

Sáme­diggi evttoha heaitti­hit miesse­doarjaga 

-

-

Sámedikkis lea dál ođđa doarjjaevttohus boahtte jagi boazodoallošiehtadussii, mii mielddisbuktá ahte dálá miessedoarjja heaittihuvvo.

Odne meannudii Sámedikki dievasčoahkkin ášši go galget buktit cealkámušaid boahtte jagi boazodoallošiehtadussii. Boazodoallošiehtadusa galgá Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) šiehtadit Eanandoallo- ja biebmodepartemeanttain. Šiehtadallan lea jahkásaččat.

Ráđđi lei iežaset evttohusa buktán, mas leat 22 cealkámuščuoggá, maid dievasčoahkkin meannudii. Áššái bohte 13 rievdadusevttohusa, main 11 dohkkehuvvojedje ja váldojit de mielde ollislaš cealkámuššii.

Earret eará evttoha dál Sámedikki dievaščoahkkin ahte NBR galgá guođđit miessedoarjjaortnega, nu go dat lea dál, ja baicca šiehtadit ođđa ortnega boazodolliid ovddas.

Vuollelis oainnát ráđi obbalaš evttohusa man dievasčoahkkima eanetlohku dorjo.

OVTTAOAIVILIS: Sámedikki ráđđelahttu Hans Ole Eira (Gb) ja  Mathis Nilsen Eira (NSR) leaba ovttaoaivilis ahte galggašii ásahuvvot ođđa doarjjaortnet boazodollui dál. Govven: Marit Elin Kemi
OVTTAOAIVILIS: Sámedikki ráđđelahttu Hans Ole Eira (Gb) ja  Mathis Nilsen Eira (NSR) leaba ovttaoaivilis ahte galggašii ásahuvvot ođđa doarjjaortnet boazodollui dál. Govven: Marit Elin Kemi

Árbevirolaš eallostrukturerendoarjaga

Okta čuokkis lea ahte Sámediggi dál dadjá cealkámušas boahtte jagi boazodoallošiehtadussii ahte sii oidnet dárbbu ásahit árbevirolaš eallostrukturerendoarjaga. Doarjja galgá 750 ruvnno bohcco nammii, ja dat maid mielddisbuktá ahte dálá miessedoarjja heaittihuvvo. Sámedikki dievasčoahkkimis oaččui dat evttohus doarjaga 25 áirasis, ja logi áirasa jienastedje vuostá.

– Mii leat ožžon dieđuid iešguđetge guovllus boazodolliin ahte miessevuovdin ii heive buohkaide, ja danin lea várra dehálaš dál addit boazosápmelačča iežas duohkai movt áigu ealu lágidit. Nu go vuovdá go misiid, vai heiveha go ealu nu ahte vuovddat rávis bohccuid. De galgá dáinna ortnegiin eanet boazoeaiggáda duohken, lohká sámediggeráđđi Hans Ole Eira.

Eiras lea ge boazodoalloáššiid ovddasvástádus Sámedikkis.

Čorget

Eira muitala lohká leat dehálažžan ahte lea doarjja bohcco nammii, ii ge dušše buvttadandoarjja.

– Lea maid oassi struktureremis, ahte addit vejolašvuođa čorget ealu vai lea nanu eallu. Danin lea dehálaš movttiidahttit heivehit ealu nu go alcces, boazosápmelažžii, heive buoremusat go galgá ealus oažžut dakkár struktuvrra go háliida. Buvttadandoarjja galgá fas movttiidahttit buvttadit bohccobierggu, ja mii ii guoská nu nannosit struktureremii, lohká Eira.

PRINSIHPALAČČAT EAI DOARJJO: Torli Bakken Kåven (Nordkalottfolket) ja Ovddádusbellodat eai dorjon evttohusaid maid eanetlohku dohkkehedje. Govven: Nils Johan Vars
PRINSIHPALAČČAT EAI DOARJJO: Torli Bakken Kåven (Nordkalottfolket) ja Ovddádusbellodat eai dorjon evttohusaid maid eanetlohku dohkkehedje. Govven: Nils Johan Vars

Jienastedje vuostá

Logi áirasa Sámedikkis eai dorjon dan evttohusa. Dat ledje Nordkalottfolket ovcci áirasa ja Ovddádusbellodaga Arthur Tørfoss.

Ávvir háliidii diehtit Nordkalottfolket jođiheaddjis, Toril Bakken Kåvenis, manin sii ledje vuostá dan ortnega ásahit. Dasa lei sus vástádus:

– Mii buvttiimet cealkámuša áššis lávegottis juo, ahte movt mii oaivvildit boazodoallopolitihkka galgá doaimmahuvvot. Nu mii leat dan dihte jienastan vuostá go mii prinsihpalaččat eat doarjjo eanetlogu politihka. Ii leat nu ahte mii eat sáhtáše doarjut muhtun osiid. Lea dušše čájehit ahte mii eat doarjjo eanetlogu politihka áššis, lohká Bakken Kåven.

– Maŋit áigái goit boahtá dat ovdan ahte ehpet dorjon evttohusa?

– Dan gal dahká, muhto nu go dadjen, de eat sáhte mii doarjut eaŋkiláššiid evttohusas eatge dieđe sihkkarit movt dat váikkuhit obbalaččat. Nu prinsihpalaččat mii eat doarjjo eanetlogu politihka, lohká Bakken Kåven.

Árbevirolaš boazodoallu

Norgga Sámiid Riikkasearvvi sámediggeáirras, Mathis Nilsen Eira, lei hui mielas dan ortnegii. Son manai vel sárdnestullui ja doarjjui evttohusa. Son lohká iežas beassan vásihit árbevirolaš boazodoallostruktuvrra mii dološ áigge lei ja mat das ledje ovdamunit.

Son lohká ahte dálá eallostruktuvrrain, mas stáda viggá movttiidahttit vuovdit misiid, dahká su mielas ealu rašes dillái. Jus heajos giđđa lea, de ii leat maid vuovdá, ja boares áldduid gánniha ceakkáidáhttit dassážii go dat ieža jápmet, go beare njollot misiid.

– Dálvet lea maid hástaleaddji dakkár eallostruktuvrrain mii dál lea eanas ealuin. Go dálvet eai leat nulpput mat nagodit roggat suovnnji, dakkár suovnnji mii eará bohccuide ge lea ávkin ealáhaga dáfus. Jus doarjja lea juohke bohccos, dalle beassá juohkehaš lágidit iežas ealu nu go sutnje lea buorre. Mun in loga ahte lea boastut vuovdit misiid. Sidjiide geaidda dat heive, lea dat buorre. Danin livččii ge dál dehálaš ahte váldet vuhtii buot badjeolbmuid dárbbuid. Mii davvin lea buorre boazodoallu, dat ii soaitte buorre leat Lulli-Norggas. Danin lea dat ortnet buorre mu mielas, lohká Eira.

Loga dás eambbo: Sámediggi addá čuovvovaš cealkámuša jagi 2022/2023 boazodoallošiehtadussii

– Ekonomalaš rámmat boazodoallošiehtadusas berrejit čuovvut jahkásaš bálká- ja haddegoargŋuma.

– Sámediggi bivdá beliid searvvahit Sámedikki eanet orgánaide mat barget ealáhuspolitihka ovddidemiin. Sámediggi bivdá maiddái beliid bidjat ruđa Sámediggái vai sáhttá vuoruhit barggu ovddidanprošeavttaiguin boazodoalus.

– Sámediggi bivdá šiehtadusbeliid ođđasit árvvoštallat rahpat nu ahte Sámediggi fas sáhttá konsulteret boazodoallošiehtadusa birra nu ahte doaibmagoađášii boahtte jagi šiehtadusšiehtadallamiin.

– Sámediggi bivdá beliid eanebuš lasihit orohatdoarjaga juolludeami mannan boazodoallošiehtadusa ektui.

– Sámediggi dáhttu beliid ásahit árbevirolaš eallostrukturerendoarjaga, 750 ruvnno juohke bohcco nammii, ja mii fátmmasta buotlágan eallikategoriijaid, ja mii buhtte miessenjuovvandoarjaga.

– Sámediggi bivdá Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta čoahkkinastit Ruhtadandepartemeanttain, Sámedikkiin ja NBR:in mas fáddán lea mohtorfievrruid ja boaldámuša divatluvven boazodoalus.

– Sámediggi bivdá šiehtadusbeliid várret ruđa dutkamii ja ovddideapmái.

– Sámediggi dáhttu šiehtadallanbeliid gáibidit sámi boazodoallofágalaš gealbbu ja giellagealbbu dain geat dahket iskkademiid ja geat hábmejit boazodoalu reaidduid ja bargomálliid . Boazodoallošiehtadusa sisdoalu ulbmilin galgá hukset gealbbu sámi servodagas.

– Sámediggi bivdá ođđasit šiehtadusbeliid vuoruhit doarjaga mii galgá movttiidahttit árbevirolaš doaibmavuogi boazodoalus. – Sámediggi bivdá ahte sierra doaibmadoarjja nissonolbmuide sierra siiddaoassái ja náittosguoibme- ja ovttasássi doarjja bisuhuvvojit. – Sámediggi bivdá beliid vuoruhit ortnegiid mat láhčet árbedieđuid fievrrideami.

– Sámediggi bivdá šiehtadallanbeliid ásahit ohcanvuđot doarjjaortnega orohagaide ja siiddaide sirdit árbevirolaš máhtu buolvvaid gaskkas. Dan ohcá seammás go ohcá orohatdoarjaga ja das lea stuorámus submi 100 000 ruvnno.

– Sámediggi oaivvilda ahte fágareiveortnet boazodoalus ferte bisuhuvvot dáláš eavttuiguin.

– Sámediggi bivdá ahte šiehtadallanbealit várrejit 2 miljovnna ruvnnu Protect Sápmái, nu ahte vuođđudus sáhttá háhkat bissovaš gealbbu vuođđudussii ja vai sáhttá veahkehit boazoguohtunorohagaid buoremus lági mielde.

– Sámediggi áigu maiddái, nu go ovddit jagi, bivdit šiehtadusbeliid dahkat jahkásaš guorahallama, dahje stáhtusa sámi guovlluid areálasisabahkkemiin. Sámediggi oaivvilda earret eará ahte berre ráhkaduvvot kárta mas oidno boazoguohtonareálaid stáhtus ja daid massin.

– Sámediggi bivdá šiehtadusbeliid bidjat ruđa orohagaide oahpahusa várás ja konsultašuvnnaide.

– Sámediggi oaivvilda ahte dálkkádatrievdamiid ja vuorddekeahtes dálkkiid geažil berre várrejuvvot stuorát rámma roassodustehusfondii.

– Sámediggi bivdá beliid bisuhit suvdindoarjaga.

– Sámediggi bivdá beliid árvvoštallat ahte Eanadoallodirektoráhttii addojuvvošii bargun dahkat rámmašiehtadusa bohccuid fievrrideamis helikopteriin boazodoalus.

– Sámediggi bivdá beliid ásahit doarjjaortnega áiderusttegiid láhčimii ja heiveheapmái boazodoalus maiddái doaibmahehttejuvvon boazodolliide.

– Sámediggi bivdá beliid ahte bivdet ođđasit Ráđđehusa árvvoštallat lea go bággu klipset bohccuid ja makkár váikkuhusaid dat buktá.

– Sámediggi oaivvilda ahte vaši ja cielaheami vuostá dáistaleapmi boazodoalus ja boazodoalu beaggima buorideapmi berrejit oažžut fásta poastta Boazodoallošiehtadusas boahttevaš viđa jagis. Sámediggi bivdá šiehtadusbeliid várret ruđaid dan ulbmilii.

– Sámediggi bivdá Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta láhčit čoahkkimiid Sámedikki, NBR ja Dálkkádat- ja birasdepartemeantta gaskka maid fáddán lea nationála boraeallipolitihkka.

– Sámediggi bivdá ahte šiehtadusbealit dál čuovvulit evttohusa raporttas «Utfordringer for selvstyre i reindriftsnæringen» ja ásahit gulahallama Guovdageainnu suohkaniin, dainna ulbmilin ahte várret ruđa Resursa- ja ráđđeaddinguovddážii.

Dieđut: Sámediggi

-Almmuhus-