-Almmuhus-
OĐĐASATSáme­diggi áigu FeFoin ságas­tallat go FeFo-stivra dávjá juohkása áššiin

Sáme­diggi áigu FeFoin ságas­tallat go FeFo-stivra dávjá juohkása áššiin

-

-

Dávjá vuhtto ahte FeFo-stivra juohkása áššiin go lea sáhka FeFo ulbmilparagráfas ja 10. paragráfas, ja dál oaivvildit Sámedikki bealis ahte soaitá áigi dan váldit ságastallamii FeFoin.

Sámediggi lágidii FeFo-sáminára lávdegoddečoahkin-vahku ja ledje bovden guhtta logaldalli logaldallat FeFo birra.

Lea ge nu ahte Sámediggi vállje beali dan guđa áirasis geat leat FeFo-stivrras. Dan oktavuođas lea maid Sámedikkis jahkásaččat dakkár gulahallančoahkkin FeFoin, gos sii galget njuolggut gulahallat ja ságastallat hástalusaid birra.

Guovddášbellodaga ráđđelahttu, Hans Ole Eira jođihii seminára. Son muitala ahte lei ulbmil seminárain sámediggeáirasiidda muitalit FeFo birra ja FeFo rolla sámiid ektui.

Eira lea Sámediggeráđi ráđđelahttu gean áššesuorgái gullá FeFO. 

Guovtteoaivilvuohta

UiT eamiálbmotdiehtaga professor Else Grete Broderstad, gesii ovdan ahte ahte nammadanásahusat deattuhedje álbmotrievtti goabbat ládje. Sis lea leamašan goabbatlágan ipmárdus ja deattuhus Finnmárkolága ulbmilparagráfa ektui.

Finnmárkolága 1. paragráfa lea ná:

«Lága ulbmil lea heivehit ahte Finnmárkku eanan- ja luondduresurssat hálddašuvvojit dássedettolaččat ja ekologalaččat buorrin Finnmárkku ássiide ja earenoamážit vuođđun sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteddjiide, ealáhusdoaimmaide ja servodaga hárrái.»

DUTKAN FEFO: UiT eamiálbmotdiehtaga professor Else Grete Broderstad lea dutkan FeFo ja movt sii ipmirdit Finnmárkolága ulbmilparagráfa. Govven: Inga Marie Guttorm
DUTKAN FEFO: UiT eamiálbmotdiehtaga professor Else Grete Broderstad lea dutkan FeFo ja movt sii ipmirdit Finnmárkolága ulbmilparagráfa. Govven: Inga Marie Guttorm

– Min dutkan dien dáfus lea dahkkon muhtun jagiid áigi. Nu go ipmirdin, de lea dál ásahuvvon eanet oktasaš ipmárdus dan ektui. Dalá dutkamis bođii ovdan ahte eai bija deattu seamma ládje ulbmilparagráfa osiide go dál galget dahkat. Diehttelasat dasa ii leat mis ođđa dutkan man sáhttit ovdanbuktit, lohká Broderstad.

Dego guokte olmmoščeardda

Ráđđelahttu Hans Ole Eira lohká ahte  sámediggeáirasiin ja fylkkadiggeáirasaiin lea vuhtton guovtteoaivilvuohta ulbmilparagráfa ektui ja dulkojit goabbat ládje dan.

Dan geažil stivra maid dávjá juohkása oainnus. Sámedikki boahtte dievasčoahkkimis galget ge meannudit ášši go FeFo-stivra lea juohkásan áššis. Namalassii áššis jiehtanaslinjá birra mii galgá huksejuvvot Skáiddis gitta Davvesiidii, Nuorta-Finnmárkui.

Dan áššis juohkásii stivra, ja go lea sáhka Finnmárkolága 10. paragráfas, mii adno áššiin go eanangeavaheapmi rievdá, de galgá ášši sáddejuvvot Sámediggái. Dan ášši galget dál Sámedikki dievasčoahkkimis meannudit. Meannudeami boađus galgá de fas FeFo-stivrii sáddejuvvot.

– Movt du mielas lea go orru leamen go dávjá dakkár áššiin juohkása FeFo stivra?

– Dat lea hui heittot. Galggašedje buohkat geahččalit bargat nu bures go sáhttet, lohká Eira.

– Lehpet go jurddašan ságastallamii dan beali loktet?

– Mis ii leat dat fáddán leamašan ságastallamiin, muhto soaitá fertet dan loktet ságastallamii singuin, lohká Eira.

Boasttuipmárdus

FeFo nubbejođiheaddji, Kurt Wikan, jođihii diimmá jagi FeFo-stivrra, ja son oaivvilda ahte lea boasttuipmárdus dan dáfus ahte Sámedikki ja fylkkadikki áirasat dávjá juohkásit FeFo-stivrras.

– Mii soaitit árvvoštallat eará ládje áššiid go sámediggeáirasat dahket. Mis lea veahá dat jurdda ahte galgat servodaga hukset. Jus namuhan dan 420-linjjá, de lea dat dárbbašlaš huksen, go Nuorta-Finnmárkkus eai sáhte fitnodagaid álggahit danin go ii leat doarvái elrávdnji, lohká son.

– Muhtumin soaitit maid juohkásan boasttu ákkaid geažil. Nu go Kárášjoga-opmodat-áššis, mas muhtun Kárášjoga ássit leat gáibidan bartasajiide vuoigatvuođaid mat eai leat oba ceaggut ge leamašan dalle go čuoččuhit leat huksejuvvon. Nu ahte FeFo-stivra juohkás dávjá, dan in mieđit gal, lohká Wikan.

-Almmuhus-