-Almmuhus-
SMÁVVAOĐĐASATSáhttet vuoitit ruđa go vázzet skuvlii

Sáhttet vuoitit ruđa go vázzet skuvlii

-

-

Dán vahkku álggahuvvui «Beintøft», Norgga stuorimus vácce-skuvlii akšuvdna. Boahttevaš vahkkuid vázzet badjelaš 45 500 máná skuvlii, birrasa ja dálkkádaga ovddas.

Gaskal čakčamánu 5. ja 30. beaivvi oassálastet mánát miehtá riikka «Beintøft» nammasaš gilvui «Beintøft» lea gilvu mánáid gaskkas geat leat mánáidskuvlla dásis, vuosttaš luohkás gitta čihččet luohkkái.

Mihttun lea oččodit eambbo mánáid vázzit dahje sihkkelastit skuvlii, dahje kollektiivajohtolagain johtit. Dat unnida CO2-luoitima, unnida mikroplástta luonddus ja skuvlageaidnu lea dorvvoleabbo.

Rávisolbmuide ovdagovvan

Dán jagi lea čihččet jahki go skuvlamánát servet «Beintøft» gilvui. Jagiid mielde leat mánát vázzán vaikke man guhkás, diibmá vázze ovdamearkka dihte 27 geardde eananspáppa birra, muitala Miljøagentene prošeaktajođiheaddji Kaspar Tjeldflaat Steudel, preassadieđáhusas.

Son sáhttá maid muitalit ahte mánát leat čeahpibut vázzit go dan maid váhnemat leat.

– Váhnemat dávjá čohkkedit biilii go galget bargui, ja mánát ges dávjá vázzet dahje geavahit kollektiivajohtolaga skuvlii. Mii sávvat ahte váhnemat ohppet mánáin ja guđđet biillaid dávjjit, muitala Kaspar preassadieđáhusas.

Biiladeahkat dagahit eanemus birasvahága

Dutkan, man Opinion lea dahkan Miljøagentene ja Redd Barna ovddas, čájeha ahte eanaš mánát ja nuorat oaivvildit ahte bissehit nuoskkideami lea deháleamos dálkkádat- ja birasášši.

«Beintøft» gilvvu bokte galget ieža mielde váikkuhit birrasa.

– Máŋggas várra eai dieđe dan, muhto biiladeahkat luitet eanemus mikroplástta lundui, čilge Kaspar preassadieđáhusas.

Oahppit leatge de searvamin birasálbmogassii. Seammás go vázzet dahje sihkkelastit skuvlii, de ávžžuhuvvojit čoaggit veaháš ruskkaid go leat skuvlii jođus. Jus dan dahket, de sii čogget liigečuoggáid luohká ovddas gilvvus.

Sáhttet vuoitit ruđa luohkkái

Čuoggát maid luohkká nagoda čoaggit gilvvus leat sidjiide buorrin. Oktiibuot juhkkojuvvojit 25 vuoittu, maid árvu lea oktiibuot 150 000 ruvnno. Čaffadeamos luohkká vuoitá 30 000 ruvnno. Ruhtavuoitu galgá váikkuhit ahte luohkká lea eambbo birasseasti.

Vuoittut leat ahte dán jagáš čaffadeamos luohkká vuoitá 30 000 ruvnno, buoremus luohkká juohke ceahkis vuoitá 5 000 ruvnno ja buoremus luohkká juohke fylkkas vuoitá 5 000 ruvnno.

Kárášjogas servet njeallje luohká ja Guovdageainnus ges servet golbma.

– Mii sávvat buot ohppiide olu lihku gilvvuin, loahpaha Kaspar.

-Almmuhus-