Norgalaččat bálkestit mearehis olu borramuša jahkásaččat, erenoamážit šattuid ja ruotnasiid. Go daid vurke boastut, dat billašuvvet johtilit. Mii sáhttit seastit olu ruđa, jus mii oahpat vurket borramuša rivttes láhkai. Nu mii sáhttit leat mielde geahpedit borramuša bálkesteami.
Norsus (Norsk institutt for bærekraftsforskning AS) iskosa bohtosat čájehit ahte norgalaš dállodoalut bálkestit jahkásaččat borramuša 11.450 kruvnna ovddas, erenoamážit šattuid ja ruotnasiid, mat gerget billašuvvat go leat boastut vurkejuvvon, lohká Opplysningskontoret for frukt og grønt (OFG) borramušbagadalli Iselin Bogstrand Sagen.
– Borramuša vurkkodeapmi sáhttá váikkuhit olu olbmuid ruhtadillái ja birrasii, son lohká preassadieđáhusas.
Ovdamearkka dihtii olbmot eai dieđe ahte ebelat ja tomáhtat buvttadit etylenagássa mii láddada eará šattuid ja ruotnasiid johtilit ja dagaha ahte dat eai bistte nu guhká. Son deattuha ahte ebeliid ja tomáhtaid eai galgga vurket eará šattuid ja ruotnasiid lahka. Bogstrand Sagen lohká ahte šattut sáhttet maid galbmot galbmaskáhpes, ainge gurkkát.
– Plastihka suddje šattuid ja ruotnasiid goikamis. Jus doavdnji rahppo, de berre šattuid ja ruotnasiid bures fas páhkket ovdalgo daid bidjá galbmaskáhppii. Buot cáhppon ruotnasat ja šattut vurkejuvvojit buoremusat galbmaskáhpes. Dát šattut vurkejuvvojit dábálaš latnjatemperatuvrras: melovdna, banána, papaya, avokádo, tomáhta, gurká, artiskohkka, auberšiidna ja geassegurbbet. Eará šattuid galgá bidjat galbmaskáhppii, rávve Bogstrand Sagen.
Lávki vurkejuvvo bábirpuses dahje -kássas lanjas gos lea goikkis ja birrasii 18-20 gráda. Dálvit sáhttá vurket lávkki kievkkanbeaŋkka ala ja geassit galbmaskáhpa lođái. Boskalávki ja giđđalávki biddjojit njuolga galbmaskáhppii.