-Almmuhus-
OĐĐASATSádden reivve Justiisaministarii go demeansa ránnjá lea giddagasas

Sádden reivve Justiisaministarii go demeansa ránnjá lea giddagasas

-

-

Muhtun Finnmárkulaš vuorjašuvvá go su demeansabuohcci ránnjá lea biddjon giddagassii. Son oaivvilda ahte dás lea boasttuvuohta dahkkon. – In sáhte duššo geahččat go dat dáhpáhuvvá, lohká son.

Muhtun gávccát-lohkái ahkásaš Finnmárkulaš dievdu dubmejuvvui 2015:s go lei illástan eamida.

Sis-Finnmárkku diggegoddi dubmii su logi mánu giddagassii, dan ja guokte eará rihkkuma dihtii.

 

– Skandála

Dubmejuvvon dievddus lea demeansa, ja galgá dál leahkit giddagasas. Dasa lea su ránnjá reageren. Son lea sádden reivve Justiisaministarii, mas gohčoda skandálan go dievdu lea biddjon giddagassii, vaikko sus lea demeansa.

– Dát lea skandála, ii ge sáhte moralaččat, ii ge juridihkalaččat riekta, čállá son reivves.

Son čállá ahte ii bealuš veahkaválddálašvuođa nissonolbmuid vuostá, muhto su mielas lea boastut ahte demeansabuohcci galgá giddagasas čohkat.

– Sáhttá váttis doaktárii fuomášit ahte sus lea demeansa, jus ii bija áiggi sutnje. Ii oro diagnostiseren, ii de livčče dubmejuvvon, ii ge giddagassii biddjon, čállá ránnjá reivves.

Reivves ránnjá deattuha ahte son ii leat fuolki ii ge olmmái dubmejuvvon dievddus.

 

Ii vuordde vástádusa

Ránnjá muitala Ávvirii ahte son vuorjašuvvá go oaidná dákkár boasttuvuođa dáhpáhuvvame nuppi olbmui.

– Munnje, dábálaš olbmui, lea imaš go demeansabuohcci bidjet giddagassii. In vuordde gal vástádusa in ge reakšuvnna Justiisaministaris, muhto in sáhte duššo geahččat go dát dáhpáhuvvá. Mun ferten dahkat dan unna oasáža maid sáhtán, ja danne lean sádden reivve Justiisaministarii, lohká son.

 

– Lei ráŋggáštusrievttálaččat jierbmái

Dievdu dubmejuvvui 2015:s, illásteami dihtii, ja guokte eará smávit ášši dihtii. Illásteapmi dáhpáhuvai su ja su eamida ruovttus, máŋgii. Dievddus lea maid alkohol-váttisvuohta, ja lei gárremiin máŋgii go veahkaválddálašvuohta dáhpáhuvai.

Dievdu galgá dalle juo oččohallan dávdii. Duomus boahtá ovdán ahte dievdu oaččui demeansa diagnosa 2012:s. Liikká dikkis ii lean eahpádus ahte dievdu ipmirdii maid dagai, vaikko lei gárremiin ja lea demeansa.

– Son lei ráŋggáštusrievttálaččat jierbmái, ja lea mieleavttus bargan daguid, čuožžu duomus.

Dievddu dearvvašvuođadilálašvuohta ii váldon vuhtii ráŋggáštusmihtideamis, ja čujuhuvvo eará dupmui sullásaš dilálašvuođas.

– Gednennákca ferte árvvoštallot go áššáskuhtton gohččojuvvo gednemii. Lea giddagasa ovddasvástádus čuovvut movt dávda joatkašuvvá, ja bidjat johtui dárbbašlaš doaimmaid, čuožžu duomus.

 

Ráŋggáštusčađahanlágas boahtá ovdán ahte gednen sáhttá loahpahuvvot jus leat doarvái nanu dearvvašvuođa-ákkat.

Demeansa dutkamat čájehit ahte olbmot geain demeansa lea, dávjá vajálduhttet gielaid. Dávjá lea eatnigiella mii bissu. Dasto sáhttet váttisvuođat gulahallát earágielagiiguin.

Ávvir geahččalii riŋget gullat Čáhcesullo giddagasas guđe ládje sii vuostáváldet demeansa buhcciid ja erenoamážit dakkáriid geain lea sámegiella vuosttaš giellan.

Giddagasas vástidedje ahte lea duššo Giddagasjođiheaddji Bård Eirik Buljo sáhttá vástidit, ja son ii leat dál barggus.

-Almmuhus-