-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATŠ dárogillii -muhto dušše dán háve

Š dárogillii -muhto dušše dán háve

-

-

Vuosttaš geardde dan 23 jagis go Š nuoraidmagasiidna lea čállon, boahtá dát dál maid dárogillii. Muhto dušše dán háve.

 

Sámegielbláđđi almmuhuvvo nu movt láve, ja ilbmá odne bearjadaga. Seamma bláđđi lea jorgaluvvon dárogillii ja lea oažžumis nuvttá pdf-bláđđin distaga 12.05.15 rájes Iđut lágádusa neahttasiidduin.

Su skuvlabargu

Š váldodoaimmaheaddji Niels Ovllá Oskal Dunfjell muitala dát leat oassi su mediabuvttadan bacheloroahpus Árktalaš universitehtas Álttás.


II ÁIGGO ČÁLLIGOAHTIT DÁROGILLII: Š lea dál dárogilli danne go váldodoaimmaheaddji Niels Ovllá Oskal Dunfjell lea bláđi ráhkadan skuvlabargun. Preassagovva.

 

– Heivii bures kombineret dan 20 oahppočuoggá fága ja Š-bláđi buvttadeami, go galgat plánet ja buvttadit juoidá. Lea dušše dán ovtta háve, ja dárogillii boahtá dušše pdf-bláđđin. Dat ii galgga deaddeluvvot báhpirii dárogillii.

 

Š nuoraidmagasiidna:

5 bláđi juohke skuvlajagis

Vuosttaš bláđđi bođii 1993:s

Almmuhuvvon 22.jagi 

Dál boahtá nr. 80

Niels Ovllá Oskal Dunfjell lea goalmmát skuvlajagi váldodoaimmaheaddji

Ruhta čadnon sámegillii

Pdf bláđđi lea maid nuvttá oažžumis. Váldodoaimmaheaddji ii loga sin árvvoštallan álgit dárogillii čállit dán sámegiel nuoraidmagasiinna, mii lea almmuhuvvon juo 22 jagi.

 – Eat goit dál vuos. Š-bláđđi lea sámegiel magasiidna. Lea dieđusge ruhtagažaldat maid mii dahká ahte mii čállit aivve sámegillii. ‪Sámediggi doarju Š-bláđi ulbmiliin movttidáhttit nuoraid lohkat sámegiela ja fállat sámegielat mediafálaldaga. Mii eat leat geavahan dán juolludeamis buvttadit dárogielbláđi. Lassegoluid lea lágádus Iđut AS gokčan iežas ressursaiguin, muitala Dunfjell. Son lohká ahte dárogillii čállit ll‬ivččii gal dieđusge buorre jurdda dan dáfus ahte ollu sápmelaččat eai ipmir sámegiela.

 

Guhká plánen

Dunfjell muitala ahte son lea čavčča rájes juo plánen dán nummára ovttastuhttit iežas skuvlabargguiguin. Š-bláđi fáddá dán háve lea identitehta. Ii dat ge leat soaittáhagas válljejuvvon.

 – Dát lea stuorebuš nummár mas leat eambbo siiddut go dábálaččat. Identitehta lea dan váldofáddá, ja giella leage lahka čadnon identitehtii. Bláđis guorahallat gii lea sápmelaš. Ferte go ovdamearkka dihte leat stuora sámi sohka, sámi varra, orron sámi guovddáš guovlluin, muitala son.

 

Sápmelaš-kategoriijat

Son muitala ahte bláđis leat sii vehá suohttasit sirren iešguđet sápmelaččaid. Sii leat jearahallan ođđasápmelačča, mahkáš-sápmelačča, boazosápmelačča, lullisápmelačča, julevsápmelačča, mearrasápmelačča ja kaffelatte-sápmelačča. 

 – Muhtimat soitet jurddašit ahte sámegiella lea dárbbašlaš jus galgá leat albma sápmelaš. Oažžut iešguđetlágán vástádusaid dasa. Dat kategoriseren lea positiivvalaččat oaivvilduvvon, vai oaidná makkár gilkoriid sáhttet oažžut go lea sáhka identitehta birra, muitala son.

 

 

-Almmuhus-