Internašunála seminára doallá ságastallama Romssas gos áigot digaštallat ruvkedoaimmaid sámi guovlluin.
Internašunála seminára doallá ságastallama Romssas gos áigot digaštallat ruvkedoaimmaid sámi guovlluin.
Minerálariggodagat geasuhit ruvkeindustriija davvi-guovlluide. Lea maid čielggas ahte ruvkedoaibma ii álo soabat árbevirolaš ealáhusaiguin, luondduin ja sámi beroštumiiguin. Das leat máŋga ovdamearkka leamaš maŋemus jagiid.
Sihke stáhta ja ruvkeindustriijas lea ovddasvástádus gullat sámi beroštumiid. Internašunála seminára bovde ságastallamii Romssas gos áigot digaštallat ruvkedoaimmaid sámi guovlluin dán duorastaga Romssa girjerádjosis.
Jearaldagaid vástidit
Muhtin jearaldagat maidda bivdet vástádusa, dahje eanet ságastallama leat: Fertejit go árbevirolaš ealáhusat váruhit ruvkefitnodagaide. Movt vuhtiiváldá ruvkeindustriija sámi beroštumiid dál? Bohtet go sámiid cealkámušat ovdán hálddahusorgánain? Maid sáhttá Norga oahppat Gálloka ruvkeáššis?
Ságastallamii servet Nussir ASA direktevra Øystein Rushfeldt, Romssa universitehta vuosttašamanueansa Jon Matthias Åhren, «De grønne Sverige» Henrik Blind ja Norgga Sámiid Riikasearvvi ovddasteaddji sámedikkis Sandra Márjá West. Čoahkkinjođiheaddji lea Sámiid dutkamiid guovddážis Camilla Brattland.
Čuvgejit riidduid
Lea Romssa Noereh ja Romssa Natur og Ungdom geat lágidit dán seminára. Ulbmil lea čuvget daid riidduid gaskkal sámiid ja ruvkedoaimmaid, ja movt daid čoavdit.
– Mii birasgáhttensearvvis Natur og Ungdom (NU) bargat ollu Fálesnuori ruvkeáššiin, ja mis lea mihttun muitalit viidát ášši birra mas áigot merrii luoitit ruvkebázahusaid, muhto maiddái bidjat ášši stuorát perspektiivii, muitala Romssa Natur og Ungdom jođiheaddji Therese Hugstmyr Woie Ávvirii.
Dehálaš ovttasbargat
NU birasgáhttenberoštumit leat ovtta dásis sámiid beroštumiin ja NU mielas lea dehálaš ovttasbargat sámiiguin.
– Lea dehálaš ahte mis lea ságastallan ruvkeindustriija birra, ja ahte mii jurddašit guhkitáiggi čađa. Danne leat mii bovden Henrik Blind gii lea ollu bargan Johkamohki ruvkeáššiin Gállokis, gos báikkálaš olbmot leat hilgojuvvon sihke stádas ja ruvkefitnodagain, dadjá Woie.
Natur og Ungdom sávvá vel ahte Nussir direktevrra čalmmit eanet rahpasit luonddu- ja eamiálbmoga ákkaid ektui, ja ahte eai dárbbat bargat siviila jeagatmeahttunvuođaid Riehppovuonas.
