Oarjemáilmmis soitet eatnašat dovdat bohccuid juovlanigá heargin Rudolfan, muhto ođđa dutkan, man Ubmi universitehta lea almmuhan, čájeha ahte bohccot soitet maid eastadit dálkkádatrievdamiid.
Oarjemáilmmis soitet eatnašat dovdat bohccuid juovlanigá heargin Rudolfan, muhto ođđa dutkan, man Ubmi universitehta lea almmuhan, čájeha ahte bohccot soitet maid eastadit dálkkádatrievdamiid.
Eurohpá dutkanjoavku lea gávnnahan ahte go bohccot guhtot miestagiid ja rissiid duoddaris, nu ahte dat eai leat šat nu alladat ja suohkadat, de lassána albedo, mii lea dat beaivvášenergiija man eana sádde ruovttoluotta gomuvuhtii.
– Min teoriija lea ahte go bohccot olu guhtet, de lassána albedo geasset go miestagiid ja rissiid allodat, hivvodat ja lastamearri unnu. Bohccuid váikkuhus albedoi ja energiijabalánsii lea dan mađe stuoris ahte sáhttá leat dehálaš regiovnnalaš dásis, ja čájeha ahte šaddoborriid hálddašeapmi lea vejolaš reaidu dálkkádatrievdamiid eastadeamis. Árktalaš duoddariid guhtot eanaš bohccot dahje gottit, nu ahte dát lea dehálaš fuomášupmi, lohká Mariska te Beest preassadieđáhusas.
Son lea guossedutki Ubmi universitehta Ekologiija, biras ja geodiehtaga Instituhtas ja lea maid dutkama váldočálli.
Boazolohku mearrida váikkuhusaid
Dutkamis kombinerejedje eanandiehtomodellerema, albedo mihtidemiid ja šáddoparamehteriid gieddebarggus.
Dutkanjoavku čađahii gieddebargguid Ráisduoddaris, Romssas, dakkár guovllus gos ledje njeallje topográfalaččat definerejuvvon šaddošlája, maid allodagat ja hivvodagat rievddadedje.
Sii geavahedje erenoamáš eksperimeantta, mas badjel 50 jagi boares áidi sirrii garrasit guhttojuvvon guovllu dakkár guovllus gos unnán ledje bohccot guhton.
Olu bohccot leat ovdamunnin
Olles geasi árvvoštalle dutkit bohccuid aktivitehta dutkanguovlluin, indikahtoriid bokte mat čájehedje man olu bohccot dulbmo šattuid, dutkit čogge maiddái gáhkiriid.
Sii mihtidedje maid miestagiid hivvodaga, man olu ja stuorrát dain ledje lasttat, man njuoskkas eanan lei, makkár temperatuvra eatnamis lei ja dasa lassin mihtidedje vel albedodásiid.
– Mii fuomášeimmet ahte dakkár guovlluin gos leat olu bohccot rivdet árktalaš duottaršattut, go doppe leat unnit miestagat ja rissit. Dát dagaha ahte lastadássi, miesttaallodat ja ealli šattuid hivvodat rievdá, lohká Mariska te Beest.
Šattuid rievdamat dagahedje ahte albedo garrasit lassána šaddoáiggis.
Dutkiid modellerenbohtosat čájehedje ahte dákkár albedo lassáneapmi dagaha ahte netto suotnjarastin njiedjá, dat čájeha ahte garrasit guhttojuvvon guovllut njammet unnit suotnjarastima.
– Min bohtosat čájehit ahte bohccuin sáhttá leat galmmiheaddji váikkuhus dálkkádahkii go rievdadit albedo geaseáigge. Vaikke erohusat orrot unnit, de dat leat dan mađe stuorrát ahte das lea váikkuhusat regionála energiijabalánsii, lohká te Beest.
Dutkanbarggus lei Mariska te Beest poastadoavttirin Ubmi universitehta ekologiija, biras ja geodiehtaga Instituhtas.
Dál bargá son Marie Curie poastadoavttirin Wageningen Universitys Hollánddas, seammás lea son guossedutkin Ubmi universitehtas.
