-Almmuhus-
OĐĐASAT– Riikka­rájit eai galgga bissehit skuvla­ovttas­barggu

– Riikka­rájit eai galgga bissehit skuvla­ovttas­barggu

-

-

Ođđa raporta rájáhis sámeoahpahusa birra: 

Lágat ja njuolggadusat ja iešguđetlágán skuvllavuogádagat leat hehtten skuvllaid ovttasbarggu riikkarájiid rastá Sámis. Muhto dál lea ođđa raporta boahtán mas leat čielga evttohusat movt dákkár hehttehusaid njeaidit. 

Ollu sámemánát ja -nuorat orrot iešguđet riikkain dakkár guovlluin Sámis, gos sámegiella ii leat nu nanus dahje ii gullo beaivválaččat. Rájáhis sámi oahpahusfálaldat sáhtášii láhčit sidjiide vejolašvuođa nanosmahttit sihke sámegiela, identitehta ja kultuvrra. Nu čállet ođđa raporttas mii dál lea almmuhuvvon skuvlaovttasbarggu birra riikkarájiid rastá. 

Barggu duohken ja vuođđun lea Suoma Ohcejoga ja Norgga Sirpmá skuvllaid guhkes ovttasbargu, man vásáhusaid lea vejolaš ávkkástallat maid eará sajiin. Ulbmilin lea láhčit vejolašvuođa ovddidit sámegielaid, sámi álbmoga oahpu, sámiid fuolkevuođa, oktasaš ealáhusaid ja maiddái boahtteáiggi bargovejolašvuođaid riikkarájiid rastá.

– Mii leat masá 40 jagi čađahan ovttasbargoprošeavttaid ja 13 jagi áigi ásaheimmet guokte oktasaš skuvlabeaivvi Ohcejohnjálmmi skuvllain. Dat mearkkaša ahte mii leat Ohcejogas ovtta beaivvi ja de bohtet sii deike ovtta beaivvi vahkkus, muitalii Sirpmá skuvlla rektor Sonja Synnøve Guttorm Ávvirii čakčamánus ovttasbarggu birra. 

Bargojoavkku bargu

Inger Anne Klemetsen, Arla Magga, Ulla Aikio-Puoskari, Laura Arola, Eila Tapiola, Torkel Rasmussen, Aura Pieski, Jon-Christer Mudenia ja Leif Erik Varsi ledje mielde bargojoavkkus ja leat bargan raporttain. 

Torkel Rasmussen, gii bargá Sámi allaskuvllas, lea leamaš mielde mearrideamen maid galggaše guorahallat ja lea maid árvvoštallan bohtosiid. Son dadjá ahte jus oaivvilda maidege dainna ahte sápmelaččat lea okta álbmot njealji riikkas, de ferte maid bargat juoidá nu dehálaš servodatsuorggis go skuvla ja oahpahusáššit. 

– Mis leat leamaš moadde oasi barggus. Mii leat kárten ja iskan lágaid, njuolggadusaid ja oahppoplánaid. Nubbi oassi lei geahčadit man ollu ovttasbargu gávdno jo rájáid rastá, ja goalmmát lea evttohit mo sáhtášii buoridit dili vai ovttasbargu livččii álkit ja lassánivččii, muitala Rasmussen. 

MUITALII: Bargojoavkku Torkel Rasmussen muitalii sámediggeáirasiidda ja gehččiide barggu birra mii lea dahkkon raportta barggus. Govven: Roy Arthur Olsen
MUITALII: Bargojoavkku Torkel Rasmussen muitalii sámediggeáirasiidda ja gehččiide barggu birra mii lea dahkkon raportta barggus. Govven: Roy Arthur Olsen

Dovdá Sirpmá ja Ohcejoga ovttasbarggu

Raporttas lea kárta mii čájeha gos Sámis leat ovttasbarggut rájá rastá, ja dat leat ollu báikkiin. Raporttas sáhttá lohkat ahte lea vejolašvuohta buoridit daid ovttasbargguid ja maid lasihit ođđa ovttasbargguid. Ovttasbargu gávdno sihke Davvi-Sámi, Lulli-Sámi ja maid nuortalaš guovllus.

Rasmussenis, gii orru Ohcejogas, leat mánát geat leat mielde Sirpmá ja Ohcejoga ovttasbarggus, ja lohká dán ovttasbarggu leamaš su vuolggasadjin. Son sávašii vejolažžan lasihit ovttasbarggu vai šaddet eambbo beaivvit go guokte beaivvi vahkkus ja maid nuoraidskuvlla dásis.

– Juste dat lea leamaš hirbmat váttis ja ollu hehttehusat. Dál mii leat kárten mat leat sivat dasa go lea nu váttis. Leat lágat ja njuolggadusat ja skuvllavuogádagat mat hehttejit dan, čilge son. 

Unna skuvllaš

Sirpmá skuvla lea unna skuvllaš gos eai leat go guhtta oahppi. Sii ovttasbarget Ohcejohnjálmmi skuvllain sihke sámegielas, matematihkas, servodatfágas, lášmmohallamis ja musihkas. 

Rektor Sonja Synnøve Guttorm lea ovdal dadjan Ávvirii ahte sin mánáide lea áibbas lunddolaš ovttasbargat Ohcejohnjálmmi skuvllain go lea dušše Deatnu mii sirre dán guokte skuvlla. 

Ávvir váldá oktavuođa rektoriin, muhto son ii loga áigut kommenteret raportta ii ge muitalit ovttasbarggu birra ovdal go lea gulahallan skuvlla váhnemiiguin ja Ohcejohnjálmmi skuvllain vejolaš cealkámuša birra.  

Guhkes ovttasbargu

Stuoradikki ja Sámedikki várrelahttu Nancy Charlotte Porsanger Antis leat mánát Sirpmá skuvllas. Son muitala rájáhis ovttasbarggu leamaš doaimmas dalle jo go son váccii Sirpmá skuvllas. Son vásiha ovttasbarggu earenoamáš buorren vuohkin oažžut mánáid atnit sámegiela beaivválaš giellan. 

– Mii leat áibbas sihkkarat ahte ovttasbargu lea rievttes bargovuohki ovdalii go nie go stuora skuvllain gos šaddá dárustit. Dás Suoma beale mánáin lea sámegiella lunddolaš giella, dadjá Porsanger Anti ja muitala ahte áiggi čađa leat leamaš iešguđetlágan vásáhusat dáinna ovttasbargguin. 

– Muhtumin lea ovttasbargu skirbmon go leat leamaš molsašumit, muhto obbalohkái leat mánát hui duhtavaččat go besset vázzit skuvlla ovttas Ohcejohtnjálmmi ohppiiguin. Suoma beale mánáide šaddá maid Sirbmá dego sámegielat arena go sii han leat beaivválaččat stuora skuvllas, muitala politihkkár ja lohká ovttasbarggu ávkin sihke Sirbmái ja Ohcejohkii.  

OVTTASBARGOSKUVLLAT: Kárta čájeha skuvllaid gos bargojoavku lea gávdnan rájáhis ovttasbarggu. Govva Rájáhis sámeoahpahusa raporttas. 
OVTTASBARGOSKUVLLAT: Kárta čájeha skuvllaid gos bargojoavku lea gávdnan rájáhis ovttasbarggu. Govva Rájáhis sámeoahpahusa raporttas. 

Gaikkodit riikkarájiid

Sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen válddii vuostá raportta Arla Maggas, gii lea čállán dan. Mikkelsen muitala ahte dá lea vuosttaš lávki čielggasin dahkat ahte riikkarájit eai galgga bissehit sápmelaččaid. 

– Mii leat okta álbmot njealji riikkas ja dál leat mii ožžon konkrehta evttohusaid dasa mo mii sáhttit gaikkodit rádjahehttehusaid. Lea earenoamážit oahpahussuorggis gos dát bargu lea dehálaš, dadjá sámediggeráđđi. 

 Son muitala ahte leat ollu báikkit Norggas gos livččii sávaldat ovttasbargat eambbo, muhto ovddas leat iešguđelágan hehttehusat. 

– Evttohusat, maid mii dál leat ožžon, leat hástaleaddjit ja dat leat goatnjidat, muhto lea lávki rievttes guvlui, dadjá Mikkelsen ja lasiha: 

– Mun válddán stuora giitevašvuođain vuostá dán raportta odne. 

 – Dehálaš olles Sámi álbmogii

Ollugat leat leamaš mielde barggus mii lea čađahuvvon raportta ektui. Sihke váhnenovddasteaddjit, politihkkárat ja buot golbma sámedikki leat leamaš mielde barggus. Mikkelsen dadjá ahte buot golmma sámedikkis lea bures sajáiduvvan ahte dá lea leamaš dehálaš bargu ja ahte dá lea juoga masa sii háliidit bidjat návccaid. 

– Raporta lea dehálaš olles Sámi álbmogii vai mii sáhttit ovddidit min iežamet, min árvvuid ja min kultuvrra. Ja de lea sámedikkiid ovddasvástádus čuovvulit raportta go dá lea čielga hástalus midjiide ovttasbarggu ektui. Mis galgá buorránit ovttasbargu oahpahussuorggis, oahppoplánaid ektui ja maid oahpponeavvuid ektui. Dá lea hástalus man mun válddán, dadjá Mikkelsen. 

-Almmuhus-