-Almmuhus-
OĐĐASAT– Riikabeaivi ii beroštan sámi oaivilis

– Riikabeaivi ii beroštan sámi oaivilis

-

-

Suoma Riikabeaivi dohkkehii vuosttaš oasi fápmuibidjanlágas vai Suopma sáhttá dohkkehit Suoma ja Norgga Deanosoahpamuša. – Soaitá šaddat min, Suomabeale sámiid, Girjás čearu ášši nu mo Ruoŧas, lohká Sámedikki presideanta Tiina Sanila-Aikio.

Suoma ráđđehus lea sádden iežaset Suoma ja Norgga Deanosoahpamuša evttohusa Riikabeaivvi dohkkeheapmái, oktan fápmuibidjan lágain ja guolástuslága rievdademiin.

Maŋŋebárgga meannudii Suoma Riikabeaivvi dan fápmuibidjanlága vuosttaš oasi.

 

– Soaitá šaddat suomabeale «Girjás-ášši»

Riikkabeaivvit dohkkehedje ráđđehusa evttohusa, HE 239/2016 gullevaš 1.-2. láhkaevttohusa sisdoalu smiehttamuša mielde.

Suoma beale Sámedikki presideanta Tiina Sanila-Aikio muitala Suoma Riikabeaivi dohkkehii vuosttaš gieđahallama ja ášši manná nuppi gieđahallamii.

Tiina Sanila-Aikio lohká dan ledje juo vuordán, ahte eai vuollán.

– Láhka čađahuvvo, dat lea boahtán oidnosii, eai leat háliidan bissehit proseassa. Lea hui váidalahtti jus jurddaša eará sámi áššiid birra. Soaitá šaddat min, suomabeale sámiid, Girjás ášši nu mo Ruoŧas, lohká Sámedikki presideanta Tiina Sanila-Aikio.

 

Unnán mearkkašupmi sámi ovttaoaivilvuhtii

Sámedikki presideanta Tiina Sanila-Aikio čilge ahte eiseválddit leat álo čilgen jus sápmelaččat eai leat seamma oaivilis, de mearridit eiseválddit.

– Dál go mis lea ášši masa buohkat leat seamma oaivilis, velá guktui beal riikkarájá, de dahke ii leat doarvái, ahte das ii leat makkárge mearkkašupmi. Dát lea erenoamáš dilli sámi áššiin. Ii dat ge mearkkaš maidege, joatká Tiina Sanila-Aikio.

Su mielas lea ártet go Suoma Riikabeaivi ii beroš go buohkat Ohcejogas, ássiid ja gieldda ovddasteaddjit, leat seamma mielas.

– Jus min davviriikkain lea dakkár prinsihppa leamaš ahte riekteáddejumi mielde ásahit lágaid. Dát láhka ii leat olbmuid riekteáddejumi mielde ja mo dan oktavuođas áigu stáhta bidjat lága doaibmat, dan in ádde. Olusat leat juo lohkan sii dolvot ášši ovddasguvlui, eaige áiggo jeagadit lága, lohká Tiina Sanila-Aikio.

 

Šállošit dušše go dulbmot sámiid

Vuovdaguoikka guolástusgotti stivralahttu Ohcejoga gielddas, Heikki Niittyvuopio, čuovui dárkilit mielde interneahtas mo Suoma Riikabeaivvi dievasčoahkkin meannudii ášši.

Lohká su mielas áigu eanetlohku dohkkehit Deanočázádaga soahpamuša fápmuibidjanlága evttohusa.

– Boahtte vahkus lea nubbi gieđahallan goas Riikabeaivi addá ravdaeavttuid, nu daddjojuvvon mearrádusaid, maid virgeolbmot ja ministeriijat galggašedje bargat ahte dát soahpamuš čađahuvvo. Das eai leat molssaeavttut, ferte dohkkehit dahje ii. Danin lea nu váigadis ášši, lohká Heikki Niittyvuopio.

Muitala eiseválddit lohpidit čáppa sániiguin duon ja dán bargat, šállošit dušše go dan eai daga.

Boahtte gieđahallamis lea lágas ášši mii váikkuha sisriikkalaš láhkii, ovdamearkka dihtii buhtadusláhkii.

Suopma sáhttá dáinna lágain mearridit ahte Deanuleagi ássit eai oaččo makkárge buhtadusa dán Deanočázádaga soahpamušain.

– Dál veahá dego dájuhit min, áddejit gal manne mii leat nu neavrrahuvvan. Máŋggain lágain maŋimuš jagiid lea sápmelašvuohta duššaduvvon. ILO soahpamuš ii dohkkehuvvon, meahccehálddahus soahpamušas vázze badjel sámi áššiid ja ruvkelágas sihkko eret ahte sápmelaččaid ii dárbbaš guldalit, lohká Deanu luossabivdit ja Vuovdaguoikka guolástusgotti stivralahttu Heikki Niittyvuopio.

-Almmuhus-