-Almmuhus-
OĐĐASAT– Riekta máksit go eai daga dan barggu masa leat ožžon ruđaid

– Riekta máksit go eai daga dan barggu masa leat ožžon ruđaid

-

-

Nu lohká Finnmárkku buohcciviesu medisiinnalaš fágahoavda buohcciviessosáhkuid birra maid gielddat šaddet máksit jus eai nagot vuostáiváldit pasieanttaid.

Finnmárkku buohcciviesu bealis lohket vásihit hástalusaid go gielddat eai nagot vuostáiváldit pasieanttaid, maid buohcciviesut oaivvildit leat dan mađe dearvvašin ahte sáhttet sáddejuvvot ruovttugielddaid buhcciidruovttuide.

– Šaddet hástalussan buohcciviesuide sihke sajiid ja ekonomiija dáfus. Dákkár pasieanttat dávjá veallájit sismedisiinnalaš ossodagas. Erenoamážit Hammerfeastta buohcciviessu lea rahčan dainna go guhkit áigge leat leamaš eambbo pasieanttat go masa lea sadji. Liikká diehttelasat ádden ahte gielddat eai álot nagot nu jođánit vuostáiváldit pasieanttaid, lohká Harald Sunde, guhte lea medisiinnalaš fágahoavda Finnmárkku buohcciviesus.

 

Gielddat 2012:s ožžon ruđaid

Ođđajagimánus 2012:s bođii Ovttasdoaibmanođastus fápmui, oassin das lei ahte buohcciviesuid ruđain sirdojedje ruđat gielddaide, vai láhčet dili nu ahte jođáneappot nagodit vuostáiváldit pasieanttaid maid buohcciviesut oaivvildit dan mađe dearvvašin ahte sáhttet čálihuvvot olggos buohcciviesus.

Dan maŋŋil šattai maid nu ahte jus gielddat eai nagot vuostáiváldit dáid pasieanttaid, de šaddet máksit «jándorsáhkuid» buohccivissui.

2016:s lea dat supmi 4 505 ruvnno jándoris.

– Mu mielas lea riekta ahte daid hevii go gielddat eai nagot dahkat dan barggu masa leat ožžon ruđa, de mákset buohcciviesuide dan ovddas, lohká Sunde.

 

Kárášjohka ii leat vearrámusaid searvvis

Son muitala dán ortnega doaibman oalle bures.

Ikte čálii Ávvir ahte Kárášjoga gielda lea šaddan goasii 400 duhát ovddas máksit sáhkuid, dattege ii loga Sunde Kárášjoga leat vearrámusaid searvvis.

– Mii lávet rahčat čálihit pasieanttaid Áltái, Porsáŋgui ja Hammerfestii. Kárášjohka ii leat gal goassege leamaš vearrámusaid searvvis, mu muittus, lohká Sunde.

 

Buoremus beassat Kárášjohkii

Sunde ii loga leat meari das man guhká pasieanttat, geat gulašedje gielddaid buhcciidruovttuide, sáhttet veallát buohcciviesuin.

– Pasieanttat sáhttet gártat hui guhká leat buohcciviesuin ovdal go besset ruoktot, lohká son.

Medisiinnalaš fágahoavda goittot lea hui čielgasit lohká, ahte vaikke sáhttet ge guhká veallát buohcciviesuin, beare gielddat mákset, de pasieanttaide lea buoremus beassat iežaset gielddaide.

– Mun smiehtan ahte vuorrasat pasieanttaide, geat ovdamearkka dihte gullet Kárášjohkii, lea buoremussan beassat ruovttugildii. Doppe besset iežaset gillii hállat, iežaset kultuvrras leat ja iežaset fuolkkit ja oapmahaččat sáhttet dávjjit galledit sin. Dat lea buoret go veallát buohcciviesus 25 miilla duohken, oaivvilda son.

-Almmuhus-