-Almmuhus-
SMÁVVAOĐĐASATRájáidrastti­deaddji ovttas­barggus ilmmai julevsámi čállin­rávagirji

Rájáidrastti­deaddji ovttas­barggus ilmmai julevsámi čállin­rávagirji

-

-

Norgga ja Ruoŧa Sámedikkit leat dál válbmen searveprošeavtta mas šattai boađusin ođđa čállinrávagirji, Julevsáme tjállemnjuolgadusá.

Čálidettiin lávejit sáhttit bohciidit čálateknihkalaš čuolmmat. Jus gielalaš detálljat čuvvot seamma málle teavsttas, de beassá lohkki muosis lohkat čállosa iige dárbbaš vuorjašuvvat čállinmeattáhusaiguin. Dál gávdno viimmat sierra giehtagirji mas leat julevsámegiel čállinnjuolggadusat. Dát girji soahpá buohkaide geat čállet julevsámegillii: ohppiide, studeanttaide, oahpaheddjiide, jorgaleddjiide, journalisttaide, oahpponeavvolágádusaide ja nu ain viidásat, čállá Sámediggi.  

– Dan rájes go julevsámi ortografiija dohkkehuvvui, de lea leamaš dárbu čállinnjuolggadusaide. Lean ilus go julevsámegiella lea ožžon veahkkeneavvu. Dat mearkkaša olu giela ovdáneapmái, lohká sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen (NSR).

Geavahan golbma jagi

Dáinna prošeavttain lea sierra bargojoavku bargan golbma jagi, ja das leat leamaš gávcci lahtu Norgga ja Ruoŧa sámedikkiin.

– Lean hui duhtavaš dainna ahte girjeprošeakta lea rájáidrasttideaddji ovttasbargu, lohká Mikkelsen.

Duogáš dieđut

2018 čavčča álggahedje Norgga ja Ruoŧa sámedikkit oktasaš prošeavtta Julevsáme tjállemnjuolgadusá mas girji Riektačállinrávvagat, 2016 (davvisámegiel čállinnjuolggadusat) lei vuođđun. Prošeavttas lea leamaš bargojoavku mas njeallje lahtu Ruoŧabeale ja njeallje Norggas.

Bargojoavkkus leat leamaš:  Ann-Christin Skoglund, Barbro Lundholm, Sara Aira Fjällström ja Nils-Olof Sortelius (Ruoŧas) ja Anders Kintel, Heidi Andersen, Siri Nystø Ráhka ja Svenn-Egil K. Duolljá (Norggas). Heidi Andersen ja Kåre Tjihkkom leigga maiddái mielde muhtun áiggi.

Giellagálldo/Giellagáldu julevsámi giellajuogus dohkkehii girjji skábmamánus 2021, ja njukčamánus 2022 deaddiluvvui girji.

Gáldu: Sámediggi

Čállinnjuolggadusat sáhttet leat goabbat lágánat

Muhtun oktavuođain sáhttet čállinnjuolggadusat leat goabbatláganat dan guovtti riikkas, vaikko giella lea seamma. Danin lei bargojoavku evttohan ahte muhtun sániid oažžu guovtte ádje čállit, omd. musihkka/musijkka ja sánit main leat -æ-/-ä- bustávat, ovdamearkka dihtii mærkka/märkka.

Giellagálldo /Giellagáldu giellajuogus anii dan unohassan, ja oaivvildii ahte dát buktá moivvi ja hehtte lohkama. Danin lea giehtagirji juhkkon guovtti oassái, okta Norgga beallái ja nubbi Ruoŧa beallái. Girjjis leat čállinrávvagat goas geavahit earret eará  stuora ja smávva bustávaid, čuorvvasmearkkaid, rihkkomearkkaid ja oanádusaid. 

 – Bargojoavku sávvá ahte girji boahtá ávkin buohkaide geat čállet julevsámegillii, lohká Svenn-Egil Knutsen Duolljá, gii lea leamaš mielde bargojoavkkus.

Girji lea nuvttá ja dan oažžu go váldá oktavuođa Árran julevsáme guovdážiin dahje Hábmera girjerádjosiin.

-Almmuhus-