Ráhkkanišgođii eallit uhcaoappáža haga

Author

Categories

Share

Go Anette Somby viimmat oažžu iežas uhca oappá ságaide, de gullá ahte doppe báhčaluvvo ja ahte olbmot huiket jápmagielain. Dilli lea nu duođalaš ahte Anette ii šat oaččo vuoigŋat ja ballá ahte massá oappás. Son lea Utøya gillájeaddji oapmahaš. 

Suoidnemánu 22. beaivvi 2011:s johtá kárášjohkalaš Anette Somby Romssa gávpogii. Doppe galgá ovttastallat iežas skihpáriiguin. Su unna oappáš, Sárá gean álo lea atnán fuolas lea mannan Bargiidbellodaga nuoraiddeaivvadeapmái Utøyai, Hole suohkanii. 

Guldal Ávvira «Mu eallin» podcastas Anette muitalusa. 

– Sárá lei mus jo jearran jagi ovdal beasašii go vuolgit Utøyai go dohko han áigo buohkat vuolgit. Mun dadjen ahte sáhttá válljet vuolgá go Utøyai vai luohkkámátkái. Son oainnat gearggai dalle nuoraidskuvllas ja dalle lávejit skuvlaluohkát mannat mátkkoštit. Son válljii skuvlamátkki, muitala stuora oabbá. 

Jagi maŋŋel go Sárá lei deavdán 17 jagi ja fárren Romsii, de mearridii vuolgit Bargiidbellodaga nuoraiddeaivvadeapmái. 

– Seamma beaivvi go oabbá manná Utøyai lea hirbmat fiinna beaivvádat. Mun lean barggus ja vásihan ahte birrasii gávcci cizáža girdet mu kánturlasi. Dat jápme olggobeallái. Mun jurdilin ahte diet ii buvtte buori sága ja čálistin vel dan birra Facebookii jearrandihte maid son diet mearkkaša. Máŋggas dadje ahte diet ii buvtte buori sága. Dien ija eai boahtán nahkárat. Sáddestin vel oabbái teakstadieđu mas rávvejin ahte ii galgga leandit olles ija ja ahte galgá muitit atnit telefovnna fárus vai beasan suinna gulahallat. 

TERROR: Suoidnemánu 22. beaivvi 2011:s dáhpáhuvvá terror Oslos ja Utøyas. Dát govva lea váldon stádaministara kantuvrra olggobealde maŋŋel go bomba bávkkehii ráđđehusvisttiid luhtte. Govven: Morten Holm/NTB
TERROR: Suoidnemánu 22. beaivvi 2011:s dáhpáhuvvá terror Oslos ja Utøyas. Dát govva lea váldon stádaministara kantuvrra olggobealde maŋŋel go bomba bávkkehii ráđđehusvisttiid luhtte. Govven: Morten Holm/NTB

Ráhkistan du 

Cizážat mat girde Anette kantuvralásii buktet ilgadis sága. Suoidnemánu 22. beaivvi beaškkeha vuos bomba ráđđehusviesu olggobealde Norgga oaivegávpogis. Gávcci olbmo duššet ja birrasii 30 olbmo roasmmohuvvet. 

– Mun ledjen jo ollen Romsii iežan skihpáriiguin go mu oabbá riŋgii birrasii beal viđa – viđa sulaid. Son dajai ahte fertii riŋgestit go Oslos lea bávkkehan bomba ja go son lea dan sullos. Ii son háliidan ahte galgen ballat. Mun logan ahte gal dovdá mu bures go riŋge jeđđet vai in vuorjašuva. Vaikke letne áidobeliid háleštan, de boahtá munnje teakstadiehtu beal guđa sulaid. Oabbá čállá; «Mun ráhkistan du, oabbá». Mun čájehan dán iežan skihpáriidda ja logan ahte mu oabbá lea buot fiidnámus nieida, oaidnibehtet go maid čállá munnje. Mun čálistan ruovttoluotta ahte ráhkistan su maid. 

– Don it diehtán dan dalle? 

– A-a, dadjá Anette ja jaskkoda. 

69 nuora gottahalle

Go Anette oažžu teakstadieđu oappástis, de lea terrorista jo ollen Utøyai gosa Sárá ja badjel 500 eará Bargiidbellodaga nuora leat čoahkkanan. Jagi suohttaseamos dáhpáhus rievdá oalát. 69 olbmo gottáhallet ja 66 olbmo roasmmohuvvet. 

 – Maŋŋel go ledjen oappáin gulahallan, de vácciimet hotellii. Mun dadjen skihpáriidda ahte háliidan čuovvut mielde maid Oslos muitalit. Mii bijaimet TV ala ja preassakonferánssas muitaledje bomba birra. Mii gal muitit buohkat daid govaid, buot lei ránisin ja visot lei gutnan. Olmmoš ii orron áddemin maid mii oinniimet. Diibmu šaddá masá guhtta go fuomášan TV gova vulobealde rukses teavstta mas dieđihit ahte Utøyas báhčet. Mun nu healkkehin. Geahččalin riŋget oabbái, muhto son ii vástidan. Mun riŋgejin fas, ja son ii vástit, lohká Anette. 

Son čierrugođii ja jotkkii riŋgemis uhca oabbái. Son lei heađis. 

– Mun riŋgejin ja riŋgejin, ja de vástidii badjelaš guđas. Dalle lea dat olmmoš jo báhčalan badjel 30 minuhtta, ja dál maŋit áiggis diehtit ahte son ollii báhčit ja goddit ovtta olbmo minuhtas. Nu ahte de olmmoš diehtá man olu doppe lei jo geavvan go oabbá viimmat vástidii.  

MUITOBÁZZI: Dát muitobázzi lea Utøyas ja dasa leat čállán nama olbmuin geat jápme terrordagus. Govven: Torstein Bøe / NTB
MUITOBÁZZI: Dát muitobázzi lea Utøyas ja dasa leat čállán nama olbmuin geat jápme terrordagus. Govven: Torstein Bøe / NTB

Gulai báhččima ja huikima

Go Sárá vástida, de lea son viehkamin báhtui vai ceavzzážii dán roasu. Son dadjá Anettii ahte ii sáhte hállat go Utøyas báhččojuvvojit olbmot. 

– Mun čohkkán Romssas ja gulan báhčima. Mun gulan mo olbmot huiket ja mun gulan ahte oabbá lea viehkamin. Mun dajan sutnje ahte ferte bidjat telefovnnas eret jiena vai su ii gávnna jus dat čuodjagoahtá. Dan maŋŋel in šat gula sus maidege. Gollet 20 minuhtta, ja go dieđán mii doppe geavvá, de vásihan ahte in šat nagot čohkkát, in mun nagot vázzit ja in mun nagot šat vuoigŋat ge. Mii leat máŋga nieidaskihpára fárrolaga Romssas, muhto die deaivvai mus dušše okta skibir seamma hoteallalanjas. Mun gulan ahte son riŋgegoahtá earáide ja bivdá sin boahtit, gullo muitaleamen ahte Anette ii šat vuoiŋŋa ja son ii dieđe maid galgá bargat. 

– Mun čohkkán Romssas ja gulan báhčima. Mun gulan mo olbmot huiket ja mun gulan ahte oabbá lea viehkamin


Anette geahččala ain oappáin váldit oktavuođa, gullandihte lea go heakkas. 

– Mun geahččalin čállit sutnje ja de ožžon vástádussan ahte son lohpida geahččalit dán maid ceavzit. Dát diehtu lei áidna mii doalahii mu badjin, dán dieđu haga livččen várra visot luoddanit. 

BÁHČIN: Dán sullui ledje badjel 500 AUF nuora čoahkkanan go terrorista bážii ja gottii 69 nuora. Go Anette Somby hálai iežas oappáin telefovnnas, de gulai sihke báhčima ja huikima duogábealde. Govven: Tore Meek/NTB 
BÁHČIN: Dán sullui ledje badjel 500 AUF nuora čoahkkanan go terrorista bážii ja gottii 69 nuora. Go Anette Somby hálai iežas oappáin telefovnnas, de gulai sihke báhčima ja huikima duogábealde. Govven: Tore Meek/NTB 

Balai massit oappás

Terrorista beasai báhčit ja goddit olbmuid badjel diimmu ovdal go politiijat válde su gitta. Dán áiggis ollejedje olu jurdagat jorrat Anette Somby oaivvis. 

– Mun lean 13 jagi boarraset go Sárá, ja danin ii leat munnos dušše diet dábálaš oappášguovtto relašuvdna. Son lávii mánnán álo ohcalit mu go dárbbašii ollesolbmo ja mun ges dollen su álo hui lahka iežan. Munnos lea stuora ahkeearru, muhto munnos lea hui lagas oktavuohta. Go de fertet smiehttat, dovdat ja mentálalaččat iežat ráhkkanahttit ahte otná rájes ii šat soaitte mus unna oappáš, de jurddašišgoađát mo ieš galggat ceavzit jus oabbá jápmá. Dalle lei dilli nu duođalaš ahte ledjen sáhttit massit unna oappá, dadjá Anette ja ganjalda go muitala dán garra vásáhusa birra. 

Vaikke luođat jaskkodit Utøyas, de gollá vel muhtin áigi ovdal go Anette beassá diehtit lea go uhca oabbá šat oba eallimin ge. 

DOARJJA: Stuora oabbá Anette lea 13 jagi boarraset go Sárá ja son lea álo leamaš sutnje dorvun. Nu šattai maiddái go uhca oabbá joavddai ruoktot maŋŋel terror dáhpáhusa. Dát govva lea váldon 1998:s. Priváhta govva
DOARJJA: Stuora oabbá Anette lea 13 jagi boarraset go Sárá ja son lea álo leamaš sutnje dorvun. Nu šattai maiddái go uhca oabbá joavddai ruoktot maŋŋel terror dáhpáhusa. Dát govva lea váldon 1998:s. Priváhta govva

Illudiehtu

Ovdalaš diibmu 19.00 riŋge Anettii amas telefonnummir. Sárá dat riŋge. Son lea fysalaččat beassan dearvan Norgga historjjá ilgadeamos terrordáhpáhusas. Ságastallan ii bistte guhká, muhto Anette beassá goit gullat ahte uhca oabbá lea ceavzán ja ahte lea jođus sihkkarvuhtii.

– Sus ii lean šat el-rávdnji telefovnnas ja telefovdna lei visot njuoskan. Son lei muhtin fatnasis go riŋgii ja jáhkii ahte su dolvot Sundvolden hotellii. Son muitalii ahte lei oaidnán nu máilmmi olu jápmán olbmuid. Ii okta ge galggašii dan dárbbašit vásihit nie nuorran, makkár vejolašvuohta bat nie nuorra olbmuin lea dustet dan, jearrá Anette Somby. 

Son muitalii ahte lei oaidnán nu máilmmi olu jápmán olbmuid. Ii okta ge galggašii dan dárbbašit vásihit nie nuorran…


Su unna oappáš cevzzii danin go nagodii čiehkádit doarvái bures muhtin bávtti duohkái. Son geahččalii vuodjat gáddái, muhto gárttai jorgalit danin go balai iežas heavvanit. 

– Maŋit áigge go goappašagat letne ožžon mánáid, de lávejetne hállat ahte munno mánát goit galggašeigga oahppat vuodjat. Moai ean máhte doarvái bures vuodjat. Ledje hirbmat olu nuorat geat vudje gáddái Utøyas. Dat lea hui lunddolaš geahččalit báhtarit go gárttat dien dillái. Dieđusge geahččalat vuodjalit eret, muhto mo de go šattat jorgalit? Galggat jurddašit ahte jus joatkká vuodjamis, de sáhttá heavvanit, muhto jus jorgala gáddái, de sáhttá bahččot. Lea oba váttis diehtit maid galgá válljet. 

Gahčá čoahkái

Sárá gii áito lei fárren Kárášjogas Romsii beasai mátkkoštit ruoktot beaivvi maŋŋel terrordáhpáhusa. Anette dieđusge válddii vuostá unna oappáža. 

– Mii oapmahaččat leimmet čoahkkanan muhtin hotealla olggobeallái vuordit busse mii buvttii nuoraid girdišiljus. Doppe ledje dieđusge journalisttat ja govvideaddjit maid. Fuomášin nuppi beaivvi ahte letne oappáin gártan filbmii ja das oidnen ahte go oabbá boahtá busses olggos, de eai šat guotte mus juolggit. Mus gahčá rumaš čoahkkái go mentalalaččat viimmat ádden ahte oabbá lea gusto eallimin. Mun gahčan čippiid ala ja oabbá boahtá viega ja velleda mu ala. Jus dát livččii geavvat eará dilálašvuođa oktavuođas, de livččen hui sihkkarit heahpanit go TV:s vel sáddejuvvui, muhto dát dušše muitala man olu lean doalahan iežas siste ja ahte gorut dušše gahčá čoahkkái go viimmat beasan fas oaidnit oappá. 

…das oidnen ahte go oabbá boahtá busses olggos, de eai šat guotte mus juolggit. Mus gahčá rumaš čoahkkái go mentalalaččat viimmat ádden ahte oabbá lea gusto eallimin.


Oappášguovttus eaba oaččo nahkáriid čuovvovaš ijaid. Stuora oabbá gii lea fágabargi mánáid- ja nuoraidpsykiatriijas šaddá nana doarjjan Sárái. 

GAHČÁ ČOAHKKÁI: Anette (gurut bealde) lei nu movttet go oabbá, Sárá (olgešbealde) bođii dearvan Utøyas. Son muitala ahte juolggit eai šat guoddán go viimmat beasai oaidnit unna oappáža. Priváhta govva
GAHČÁ ČOAHKKÁI: Anette (gurut bealde) lei nu movttet go oabbá, Sárá (olgešbealde) bođii dearvan Utøyas. Son muitala ahte juolggit eai šat guoddán go viimmat beasai oaidnit unna oappáža. Priváhta govva

Garra reakšuvnnat

– Moai ean oađđán vuosttaš ija, ean ge nuppi ja goalmmát ijaid. Goalmmát ija dovden jo olles sullo. Moai čohkkáime ja geahčaime Utøya dihtoris. Son muitalii ja muitalii mii doppe lei geavvan. Ii son muitalan dušše oktii, ii ge dušše guktii, muhto 40-50 gearddi. Dá lei su vuohki bargagoahtit traumain maid lei vásihan. Mun gii golmma beaivvi maŋŋel dovden buot historjjáid ja namaid, orron dego leamaš suinna Utøyas, muitala Anette. 

Go Sárá viimmat oaččui nahkáriid, de ii nákcen Anette oađđit. Dá gárte vearrámus idjan stuora oabbái. 

– Go son niegadii, de šadden geavahit buot fámuid doallat su gitta go sus ledje nu fasttes niegut. Dan in boađe goassege vajálduhttit. Olbmos leat olu sánit ja sáhttá muitalit dáhpáhusaid birra, muhto maiddái rumaš reagere man nu láhkai ja dat ferte olggos. Dieid ijaid birra in liiko hállat jitnosit, go dat ledje garra reakšuvnnat, muitala Anette vuollegaččat ja sihkasta gatnjaliid. 

– Go son niegadii, de šadden geavahit buot fámuid doallat su gitta go sus ledje nu fasttes niegut. Dan in boađe goassege vajálduhttit.


Nuppáldas trauma

Anette geavaha visot iežas fámuid dáid beivviid. Vuos galggai ballat ahte massá oappástis, ja go son viimmat boahtá ruoktot, de ferte su doarjut, jeđđet ja veahkehit. 

– Maŋŋel go ledjen orron Romssas vahkku, de fertejin vuolgit Kárášjohkii. Mun dadjen ahte ferten finadit doppe barggu geažil. Duohtavuođas ledjen nu váiban. Mun ođđen golbma jándora ja de ordnejin doaktára luhtte báhpáriid ovdal fas mannen Romsii. Mun orron doppe mánu. 

Anette vásiha Utøya roasu oappás čađa, ja dát diettelasat čuohcá sutnje garrasit. 

– Dan maid mu oabbá vásihii tramatisere olbmo. Mun maid vásihin iežan oasi su historjjás ja mus maid leamaš reakšuvnnat ja dovddut dan ektui. Dat gohčoduvvo nuppáldas trauma. Olmmoš ráhkada nu olu govaid oaivve sisa ja jurddaša mo dat lei ja maid barggai, man stuora bávtte vuollái lei čiehkádan ja gokko dat olmmoš bođii ja bážii?

GALLEDII UTØYA: Anette, su oabbá ja sivjjotsássa gallededje Utøya moadde jegi maŋŋel go terror dáhpáhuvai. Son dadjá ahte olu čielggai maŋŋel go beasai doppe fitnat ja oaidnit gos mii lea dáhpáhuvvan. Priváhta govva.
GALLEDII UTØYA: Anette, su oabbá ja sivjjotsássa gallededje Utøya moadde jegi maŋŋel go terror dáhpáhuvai. Son dadjá ahte olu čielggai maŋŋel go beasai doppe fitnat ja oaidnit gos mii lea dáhpáhuvvan. Priváhta govva.

Gallededje Utøya

Máŋga jagi maŋŋel fitne Anette, su oabbá ja sivjjotsássa Utøyas.

– Doppe čielggai olu mu jurdagiid ektui ja mun bessen oaidnit man siste nuorat elle dien ilgadis beaivvi. Go mii gullat medias Utøya birra, de jurddašit ahte dat lea hirbmat stuora suolu, ahte lanjat gosa nuorat čiehkádedje ledje stuorrá ja ahte bumpetviessu lea stuorra vistti. Mun ádjánin 38 minuhta vázzit birra sullo ja dat muitala man unni dat lea. Stuora- ja unnasála ledje maid smávvá, unnit latnja ii lean go 20 njealjehasmehtera. Doppe lei nu dievva ahte olbmot ledje badjálagaid, eai sii beassan olggos ja oallugat bahččojedje. Bumpetviesu duohkai maid báhčojedje máŋganuppelot olbmo ja dát visoš lei lihka unni go olgohivsset. Olmmoš ii ádde obanassiige maid dát olbmot leat vásihan go ieš it leat leamaš doppe. Go de beasat oaidnit dán, de čielgá olu ja addá olbmuid ođđa áddejumi.  

Anette ja Sárá leaba olu háleštan Utøya terrordáhpáhusa birra ja soai leaba maiddái bidjan sániid stuora oappá dovdduide ja vásáhusaide dán ektui. 

– Moai letne dieđusge hállan nuppáldas trauma birra, dahje mo ovtta olbmo historjá čuohcá nubbái. Oabbá lea dadjan ollesolmmožin ahte dán ferte ieš vásihit ovdal go ádde ahte olbmuid historjját vázzet giehtalaga. Go lagas olbmui geavvá juoga, de dieđusge čuohcá dát dutnje maid ja dákkár vásáhusa maŋŋel dieđát man gievra fertet jus galggat nagodit nuppi sudjet, dustet ja jeđđet. 

MUITOBODDU: Juohke jagi muittašit olbmuid geat jápme terrora geažil Utøyas ja Oslos. Govven: Heiko Junge / NTB
MUITOBODDU: Juohke jagi muittašit olbmuid geat jápme terrora geažil Utøyas ja Oslos. Govven: Heiko Junge / NTB

Hárjehallagođii báhčit

Oappášguovttos hálaiga maid hui olu maid Sárá sáhttá dahkat vai birgešii nu bures go vejolaš maŋŋel traumáhtalaš dáhpáhusa. 

– Mun dovddan iežan oappá issoras gievrras olmmožin. Moai gulle boazodollui ja dan olis fertii Sárá fas hárjánit gieđahallat bissu ja báhčit ieš. Son lei álggos hui árgi, ii ge diehtán riekta mo galgá diesa fas hárjánit. Mun čilgejin sutnje ahte jus eksponere iežas ja hárjehallá veahážiid mielde bargat das mas ballá, de loahpa loahpas hárjána ja ballu ii leat šat nu vearrái. Moadde vahkku maŋŋel muitalii ahte son lea álgán báhčinhárjehallamii Romssas ja doppe manai nu bures ahte háste su searvan báhčingilvvuide, muitala Anette ja bohkosta veaháš. 

– Diet muitala veaháš makkár mu oabbá lea. Son lea hui gievrras olmmoš ja mun lean hui rámis suinna. Son lea birgen nu bures maŋitáiggis. 

GIEVRA: Anette (gurutbealde) govvida iežas oappá Sárá (olgešbealde) gievrras olmmožin. Son muitala ahte uhca oappáš searvvai báhččinhárjehallamiidda vai nagoda máhccat boazodillái go ferte nagodit gieđahallat bissu. Priváhta govva
GIEVRA: Anette (gurutbealde) govvida iežas oappá Sárá (olgešbealde) gievrras olmmožin. Son muitala ahte uhca oappáš searvvai báhččinhárjehallamiidda vai nagoda máhccat boazodillái go ferte nagodit gieđahallat bissu. Priváhta govva

Oaččui veahki

Álgo jándorii veahkehii Anette iežas oappá ja maiddái eksponeringas leamaš ávki, Sárá lea maiddái eará veahki ožžon maŋŋel terrordáhpáhusa. 

– Oabbá bođii ruoktot lávvardateahkeda, ja vuossáreahkeda bođii jo Romssa AUF:s diehtu ahte buot nuorat leat bures boahtimat sin lusa čoahkkanit. Vuosttaš veahkki lei deaivvadit ja háleštit dan birra maid ledje vásihan. Oabbá ii háliidan álggos vuolgit dohko ja bivddii mu vuolgit fárrui. Mun ledjen áidna oapmehaš vuosttaš deaivvadeami ja doppe ožžon amadájuid daid historjjáide maid oabbá lei muitalan munnje máŋgalot gearddi, lohká Anette ja muitala ahte Romssa AUF lážii maiddái eará veahki nuoraide geat ledje Utøyas. 

– Sii adde vuosttaš veahki, ordnejedje veahki nuoraide Mánáid- ja nuoraidpsykiatriija poliklinihkas (MNP) ja lágidedje hirbmat olu nuoraideahkediid. Doppe ii lean fokus háleštit traumaid birra, muhto doppe galge geahččalit gávnnahit man láhkai nagodit fas čuožžilit. 

RUOVTTOLUOTTA: AUF lágida fas geasseleairraid Utøyas. Vuosttaš deaivvadeapmi lei 2015:s, njeallje jagi maŋŋel terror-dáhpáhusa. Govven: Vidar Ruud/NTB
RUOVTTOLUOTTA: AUF lágida fas geasseleairraid Utøyas. Vuosttaš deaivvadeapmi lei 2015:s, njeallje jagi maŋŋel terror-dáhpáhusa. Govven: Vidar Ruud/NTB

Oapmehaččaide ii gávdnon veahkki

Maŋŋel terrordáhpáhusaid leamaš digaštallamat go olu gillájeaddjit vásihedje ahte eai ožžon doarvái buori veahki iežaset suohkaniin. Anette Somby muitala ahte oapmehaččat leat oalát vajálduvvon dán ektui. 

– Eadni orru Romssas ja su luhtte finai heahteveahkki guossis ja mun dieđán ahte áhčči lei diehtojuohkimis Kárášjogas beaivvi ovdal go nuorat bohte Utøyas. Die lea visot maid leat ožžon. Mun gii lean stuora oabbá ja okta oappá lagamusain in leat ožžon makkár ge veahki, ii okta ge leat mu dusten. Mun lean dušše oktii ovdal muitalan iežan historjjá oapmehažžan ja dat lei muhtin kurssas moatti jagi áigi gos oahpaimet mo bargat traumapasieanttaiguin, lohká Anette gii oaivvilda ahte oapmehaččat maid dárbbašivčče veahki dákkár roasus. 

– Oapmehaš ii dieđe maid dárbbaša justa dalle go geavaha buot iežas áiggi ja návccaid sudjet, dustet ja jeđđet. It don ádde man olu energiija geavahat nuppi olbmo fas loktet ja bidjat su fas čoahkkái maŋŋel go lea buot cuovkanan. Mun han oainnán dál man lossadit válddán dán dušše go hálan dan birra medias. Ii okta ge leat mus jearran mo mus manná, ja maŋit áiggis jurddašan ahte livččen dárbbašit veahki dalle. 

– Oapmehaš ii dieđe maid dárbbaša justa dalle go geavaha buot iežas áiggi ja návccaid sudjet, dustet ja jeđđet. It don ádde man olu energiija geavahat nuppi olbmo fas loktet


VÁILEVAŠ: Anette Somby muitala ahte ii leat ožžon makkár ge veahki Utøya oapmehažžan ja dát leat su mielas gudneheapmi, Govven: Anne Berit Anti
VÁILEVAŠ: Anette Somby muitala ahte ii leat ožžon makkár ge veahki Utøya oapmehažžan ja dát leat su mielas gudneheapmi, Govven: Anne Berit Anti

Oapmehččas lea maid árvu

Anette Somby guhte bargá mánáiguin ja nuoraiguin muitala ahte geavaha iežas duogáža go bargá iežas pasieanttaiguin ja sin oapmehaččaiguin. 

– Oapmehaččaid historjjás lea maid árvu ja mun dieđán man dehálaš lea ahte buohkat dovdet ahte sii gullojit. Lea hirbmat dehálaš sin maid dustet ja danin geavahan iežan duogáža iežan barggu oktavuođas, lohká son ja dadjá ahte su ruovttugielda lei sáhttit buorebut veahkehit nuoraid ja sin oapmehaččaid. 

 – Mun jáhkkán ahte livččii stuora ávkin jus leimmet beassat deaivvadit ja ságastallat. Kárášjoga gielda lei sáhttit min bovdet káfestallat dahje borrat pizza, ja dáid deaivvademiin ledje sáhttit fállat midjiide joavkoságastallamiid dahje vejolašvuođa háleštit fágabargiin. Muhto min gielddas ii lean mihkege ja mu goit ii leat okta ge doppe dusten maŋit áiggis. Mun in jáhke okta ge lea oba jurddašan ge ahte Anette lea oapmehaš. Manin bat mun in leat oapmehaš? Dat dovdu mainna čohkkán dál lea ahte dat lea gudneheapmi. In dovdda ahte munnje olmmožin ja oapmehažžan lea bidjon makkár ge árvu. In dovdda ahte doppe leat goassege jurddašan ahte galggaše dustet, nannet ja loktet min. Mun dieđán ahte Kárášjohka oččui máŋga miljovnna dán bargui, ja go de ii dahkon mihkkege, de gal dovddan ahte suhtan. 

In dovdda ahte munnje olmmožin ja oapmehažžan lea bidjon makkár ge árvu. In dovdda ahte doppe leat goassege jurddašan ahte galggaše dustet, nannet ja loktet min.


MUITOGUOVDDÁŠ: Ráđđehuskvartálii lea ásahuvvon suoidnemánu 22. beaivvi muitoguovddáš. Dáppe juhket čájáhusaid bokte dieđuid terrora birra mii deaividii Oslos ja Utøyas fargga logi jagi áigi. Govven: Audun Braastad / NTB
MUITOGUOVDDÁŠ: Ráđđehuskvartálii lea ásahuvvon suoidnemánu 22. beaivvi muitoguovddáš. Dáppe juhket čájáhusaid bokte dieđuid terrora birra mii deaividii Oslos ja Utøyas fargga logi jagi áigi. Govven: Audun Braastad / NTB

Birgehallá bures

Vaikke Anette Somby ii leat ožžon makkár ge veahki maŋŋel go masá massá oappástis Utøyas, de dadjá ahte son birge bures. 

– Gii bat vástida ahte ii mana bures, ii okta ge bija iežas dan dássái ahte ii manašii bures, ja dat lea maid duohta. Vaikke in leat nu čeahppi gieđahallat Utøya áššiid, de dattege čuvvon diggeášši media bokte. Mun dahken dan iežan oappá dihte vai sus lea geainna hállá jus lea dárbu. Dál lea maid mannan nu guhkes áigi ahte in šat reagere nu go ovdal. Ii mus šatta nu issoras váivi jurddašit dan birra, in ge geavat nu olu áiggi  jurddašit ahte livččen sáhttit báhcit oappá haga. Mun osten moadde jagi áigi girjji man Åsne Seierstad lea čállán Utøya birra, muhto dan in leat vel nagodan lohkat. Mun lean geahččalan lohkat moadde siiddu, muhto dat lea nu váttis go dat deaivá mu njuolga váibmui go dieđán ahte mu oabbá leamaš dán siste ja mii leat vásihan dán min lahka. Nu ahte jo, mus manná bures, muhtomin kánske ii nu bures.

Šalloša

Kárášjogas ledje 12 oasseváldi AUF 2011 geasseleairras. Buohkat bohte dearvan ruoktot ja gielda oaččui 2 miljovnna ruvnnu mainna galge doaimmahit veahki terrorgillájeddjiide. Gielda moivii ruđaid eret ja gillájeaddjit eai ožžon dan veahki man galge oažžut. 

Kárášjoga sátnejođiheaddji Svein Atle Somby ii lean dalle sátnejođiheaddji, muhto muitala ahte son dáhtui čorget ášši go válddii badjelasas sátnejođiheaddjistuolu. Son lohká ahte leat geavahan buot ruđaid gillájeddjiide maŋit áiggis. 

– Šadden sátnejođiheaddji 2015:s, vihtta jagi maŋŋel go Utøya-terror lei dáhpáhuvvan. Bijaimet dalán diesa ruđa ja fálalimet veahki nuoraide man livčče galgan áigá oažžut. Veahkki bođii menddo maŋŋit sidjiide, ja lea váttis maŋitáiggi diekkár ilgadis vásáhusaid divvut. Diet ii lean galgat oba geavvat ge. Geahččaleimmet goit nu bures go sáhtiimet njulget daid boastuvuođaid, muhto lea váttis njulget nie máŋga jagi maŋŋel. Šallošin dalle ja šallošan ain gieldda beales go ruhta ii geavahuvvon nugo galggai, dadjá Somby. 

Anne Berit Anti