-Almmuhus-
MAGASIIDNA«Ráhkisvuohta áimmus» beaivi?

«Ráhkisvuohta áimmus» beaivi?

-

-

Ihttin lea «váimmuid beaivi» dahje «Valentines-beaivi» ja mii heive buoret go čuojahit ráhkisvuođa musihkaid iežat ráhkkásii. Dahje dušše ieš guldalit daid.

Váimmuid beaivi lea juohke jagi guovvamánu 14.beaivvi, ja dalle lávejit soapmásat čájehit juogalágán beroštumi iežas guoibmái dahje sutnje geasa lea liikostan.

Ávvir lea bivdán lohkkiid sáddet sámi lávllaevttohusaid main lea teaksta ráhkisvuođa birra, ja eai leat váilon evttohusat. Daid gávnnat dás vuollelis čállosis.

 

Movt galgá ávvudit?

Movt de galggašii «váimmuid beaivi» leat? Lebbestit stuora duolji ommangáddái ja dollagáttis velohallat iežat «buolli ráhkisvuođain»? Vai soaitá šaddat beare «klišéa» dan dahkat. Dat ii daga maidege, dán beaivvi lea lohpi čájehit iežas ráhkisvuođa, movt iežas mielas orro heiveme.

Gávppit fállet vaikko makkár skeaŋkkažiid dákkár beivviid oktavuođas, muhto dávjá lea beroštumi ulbmil deháleamos. Danne ii leat bággu viehkat rámbuvrii olles leahtuin vai olle oastilit liđiid ja šukuládaid. Soaittát ieš fuobmát eará ládje čájehit beroštumi. Jus it ieš čális lávlaga, de leat máŋga eará sámi artista bádden lávlagiid maid sáhtát čuojahit iežas ráhkkásii. Dahje dušše ieš guldalit jus háliidat suddadit iežat váimmu.

Geavat otná beaivvi ráhkkanit ja ohcat evttohuvvon lávlagiid maid ihttin sáhtát čuojahit:

Ráhkisvuođalávlagat
Artista: Lávlla:
Marit Susanne Utsi Duinna
Mathis Hætta Váibmošiella
Mari Boine Dolla
Ingor Ántte Ailu Gaup Eadni
Sáve Ráhkisvuohta rievdadii mu
Ann-Jorid Henriksen Odne in du lusa boađe
Ann-Jorid Henriksen Njuvččat njurgot
Piera Joavnna Somby “Lady in Red” sámegillii
Johan Kitti Násttážan
Felgen Orkester Beaivelottážan
Mollet Linis
Jan Ole Hermansen Áibbašan du lusa
Anne Inger Eira Don
Sofia Jannok Liekkas
Sagittarius Ráhkis mu dan ija
Annbjørg Hætta Mun dárbbašan du
Inger Karoline Gaup Sweet Love

 

 

Lávllaevttohusaid leat lohkkit sádden Ávvirii. Muhtin lávlagat eai soaitte báddejuvvon, dahje eai gávdno neahtas jus ozat. Muhto mii leat váldán buot evttohusaid mielde dán listui.

Seammás go lea «váimmuidbeaivi» de lea maid etniidbeaivi (Norggas) seamma beaivvi. Jus it ávvut «váimmuidbeaivvi», de sáhtát ávvudit eatnibeaivvi. Dahje ávvudit sihke eatnibeaivvi ja «váimmuidbeaivvi».

-Almmuhus-