-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATRáđđehus árvvoštallá eará ládje juolludišgoahtit Sámediggái

Ráđđehus árvvoštallá eará ládje juolludišgoahtit Sámediggái

-

-

Ráđđehus galgá dál árvvoštallat ferte go Sámedikki ruhtadanmodealla rievdadit. Dan lea Stuoradiggi sihtán.

Stáhtačálli Anne Karin Olli čállá e-poastas Ávvirii ahte Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta lea ságastallan Sámedikkiin ja álggii geahčadit makkár ovdamunit ja hehttehusat iešguđetlágan bušeahttamodeallain leat. 

– Odne oažžu Sámediggi juolludemiid máŋggain departemeanttain. Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta lea ráhkadan álgoevttohusa rapportii, ovttas guoskevaš departemeanttaiguin ja Sámedikkiin. Dát rapporta addui Sámediggái dán čavčča. Rapportta vuođul boahtá ráđđehus ovttas Sámedikkiin veardidit galgá go ođđa bušeahttamodealla ráhkaduvvot. Ráđđehus boahtá árvvoštallat dan, ja ovdanbuktit dan Stuoradiggái reviderejuvvon stáhtabušeahta barggu oktavuođas

Stuoradiggi lea ovddidan verbálaevttohusa ráđđehussii, gos bivdet ráđđehusa reviderejuvvon stádabušeahtas buktit evttohusa movt rievdadit Sámedikki ruhtadeami.

 

Olu iešguđet ge departemeanttaiguin gulahallát

Odne lea nu ahte juohke departemeanta juolluda sierra oasi Sámediggái, gos sis leat eavttut masa dat ruđat galget adnot.

Sámediggi galgá de fas rapporteret juohke departementii masa ruđat leat adnon.

Sámediggeráđđeláhttu Ann Mari Thomassen lohká ahte livččii dárbu oažžut seammalágan ruhtadanmodealla go suohkaniin ja fylkkasuohkaniin lea, go Sámediggi lea maid álbmotválljen orgána.

Dál lea ráđđehus ja gaskkal guhtta ja logi departemeantta geat bidjet stivrensignálaid sámepolitihka ovdáneami ektui, ja bidjet rámmaid detáljadásis.

Dat stivrejit sámepolitihkalaš ovdáneami ja dat lea vuostá dasa mii guoská iešmearrideapmái, lohká son.

 

Sávašii baicce stuora rámma

Thomassen mielas livčče buoret jus Stuoradiggi bijašii daid stuora rámmaid, ja daid rámmaid siskkobealde sáhttet Sámediggi ja sámediggeáirasat hálddašit sin politihka mielde.

Son jáhkká ahte rievdadeapmi bušeahttaortnegis buvttášii eambbo einnostanvejolašvuođa Sámediggái ja sámi álbmogii.

– Nu go dál lea, de álgá Stuoradiggi ođđajagimánu rájes gieđahallát Sámedikki doaimmaid jagi 2015:s, dat áigi han lea mannán juo! Addá eambbo einnostanvejolašvuođaid jus Stuoradiggi beasašii digaštallat sámepolitihka, ja bidjat daid stuora rámmaid, lohká sámedikkeráđđeláhttu.

Son lohká ahte sámediggeráđđi lei evttohan ahte Ráđđehus berre buktit proposišuvnna Sámedikki birra giđđat, muhto ahte dan eai leat ožžon mielde, muhto áigot joatkit ságastallat dan birra.

 

Eai sámi áššit

Soahpamušas mii lávvordaga ovdanbuktojuvvui eai lean sámi áššit namuhuvvon.

Dat mearkkaša ahte dat bissot nu go Ráđđehus evttohii golggotmánu.

Thomassen lea beahtahallan go sámi áigumušat bázahalle ráđđehusa ja ovttasbargoguimmiid šiehtadallamiin.

– Mii diehtit ahte leat leamaš garra šiehtadallamat, ja sámi áigumušat bázahalle dan dihte, ja dat lea hui šállošahtti. Sihke Risttálaš álbmotbellodat ja Gurut leat ovddidan media bokte bušeahttaevttohusaid ektui sámi ulbmiliidda, dál lean behtton go ii okta ge evttohusain leat boahtán mielde.

 

Ledje lohpidan olu

Thomassen muitala ahte Risttálaš álbmotbellodat lea ovddidan ahte áigo juolludit njeallje miljovnna eambbo oahppoplánaide, ja ruđaid givssideami eastadan prošektii.

Gurut fas galgá lohpidan earret eará vihtta miljovnna oahpponeavvuide, muđui veahá ruhta allaskuvlii, ja álgoruhta Samien Sijte álgohuksemii.

– Leimmet vel vuordán ahte livčče boahtit eambbo ruhta Sámediggái. Diibmá lei seamma ládje, Ovttasbargoguoimmit bukte evttohusaid, muhto dat eai doallan loahpalaččat evttohussii. Lean behtohallan go ii boahtán eambbo ruhta, lohká sámediggeráđđeláhttu.

 

Áššit mat ožžo ruhtadeami dán evttohusas, lea earret eará CWD dávda, masa lea juolluduvvon njeallje miljovnna.

Ruija kvenamusea Várjjagis oaččui 3,5 miljovnna.

-Almmuhus-