Guovdageaidnulaš Aslak Anders Gaino lea ráhkadišgoahtime sámi breahttaspealu. – Dát galggašii šaddat dakkár speallun mainna sáhttá vaikko olles eahkeda speallat, lohká quiz-berošteaddji.
Son lea váillahan sámi breahttaspealu mii lea geasuheaddji ja heive olles bearrašii. Das bođii jurdda ráhkadit Trivial Pursuit dahje Geni lágan spealu mii lea heivehuvvon sámi nuoraide ja bearrašiidda.
Sámi breahttaspeallu
Aslak Anders muitala ahte son lea guhká jurddašan dán spealu birra ja nu lea juo hábmen spealu, na goit jurdagiin. Dál ii livčče go oažžut jurdagiid hápmin ja ráhkadišgoahtit breahttaspealu.
– Mus lea juo designa gárvvis oaivvis, lean bidjan ovtta olbmá bargat designain nu ahte sávvamis šaddá nu go lean jurddašan. Jurdda lea goit ahte speallanbreahtas galget leat olu ivnnit ja galgá leat sámi motiiva.
Goarttain galget leat iešguđetlágan fáttát, nu go historjá, valáštallan, geografiija, muhto maiddái Sápmi galgá leat okta fáddá, ja dasa gusket de buot gažaldagat mat gullet Sápmái, muitala Gaino.
Son muitala ahte olles speallu gal galgá leat sámegillii.
Speallu olles bearrašii
Son muitala ahte son lea jurddašan dainna lágiin ahte speallu galggašii sihke hástaleaddji ja geasuheaddji speallu man sáhttá speallat vaikko eahketbotta.
– Dát galggašii šaddat speallu olles bearrašii mainna sáhttá vaikko olles eahkeda speallat. Lean jurddašan ahte galggašii leat hástaleaddji, muhto ii ábut beare váttis ge. Áiggun geahččalit doalahit juste dán rájá alde ahte ii šatta menddo váttis, in jáhke de gille oktage speallat dainna jus lea beare váttis, muitala son.
Quiz-berošteaddji
Aslak Anders lohká iežas beroštit quiz-spealuin ja son lea ge maid lágidan máŋga quiz-spealu nu go studeantadoaluin, pub-eahkediin ja maiddái skuvlema oktavuođas.
– Mus gal lea stuora beroštupmi spealuide. Mun lean olu lágidan quizaid ja musleat nu olu gažaldagat maid sáhtán heivehit dán spellui. Jáhkán mus leat lagabui 1000 gažaldaga, muitala son.
Oahppat suohtastallama bokte
Son bargá oahpaheaddjin nuoraidskuvllas ja maiddái dat lea dahkan ahte sus bođii jurdda ráhkadit spealu mainna mánát ja nuorat sáhttet oahppat suohtastallama bokte.
– Mun gal oainnán dárbbu sámi breahttaspealuide mat sáhttet oahpahit máilmmi birra. Lean geavahan oahpahusas juo iešguđetlágan quizaid ja lean oaidnán das ovdáneami ohppiin. Dat lea hui buorre vai oahppit besset oahppat eará vugiid mielde go dušše lohkamiin ja čállimiin, oaivvilda Gaino.
Oahpponeavvu
Son muitala ahte son ráhkadii oahpponeavvu go lei Sámi allaskuvlla studeanta, nu ahte son lea juo veahá hárjánan ráhkadit dakkár spealu. Son lohká maid dan ovdamunnin go lea lágidan olu quizaid ja oahpaha nuoraidskuvllas, go de son dovdá sihke nuoraid ja álbmoga dási.
– Dát galggašii speallu mainna sáhttá oahppat fáttáid birra mat gusket olles máilbmái, go mun oainnán ahte mii dárbbašit dakkár oahpponeavvu nuoraide.
Ohcat doarjaga
Das ovddos guvlui son áigu bargogoahtit eanet spealuin, earret eará ohcat doarjaga Sámedikkis.
– Mun lean jurddašan ohcat Sámedikkis doarjaga mii gullá sámi giellaprošeavttaide. Dainna spealuin mun ovddidan sámegiela, nu ahte mus gal lea doaivva doppe oažžut doarjaga dasa, muitala son.
Rabas ovttasbargui lágádusain
Ásllat Ánte lohka ahte jus lágádusaid mielas lea su prošeakta dakkár mii beroštahttá sin, dá ožžot áinnas suinna váldit oktavuođa.
– Lean rabas ovttasbargui muhtin lágádusain jus fal ovttage lágádusa mielas lea dát buorre jurdda. Sii sáhttet muinna váldit oktavuođa ja mun muitalan de eanet iežan višuvnna ja movt mun áiggun viidásit bargat dainna spealuin.
Buorre juovlaskeaŋka
Speallu lea juo buori muttos, váilu dušše oažžut hámi dasa ja gárvet spealu.
– Speallu gal lea juo oalle buori muttos, lean álgán hábmet breahta ja nu go dadjen, de leat mus juo olu gažaldagat. In vuos riekta dieđe man olu ruhta dasa manná, nu ahte lea váttis dadjat juste goas speallu gárvána. Muhto jus juovllaide gárvánivččii, de lean duhtavaš. Speallu šattašii maid fiinna juovlaskeaŋkan, loahpaha son.
